Jäta menüü vahele

Näitus „Kakskümmend“ kajastab kaitseväe arengut

Täna lõunal avasid kaitseminister Mart Laar ja kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots Eesti Sõjamuuseumis kaitseväe taasloomise 20. aastapäevale pühendatud näituse „Kakskümmend“.

„Täna avatud näitus ei räägi mitte ainult taasloodud Kaitseväe ajaloost, vaid kasellest suurest arengust, mille Kaitsevägi on kahe aastakümne jooksul läbi teinud. Kui Kaitseväe taasloomist alustati 1991. aastal sisuliselt nullist, siis tänastelt fotodelt vaatavad meile vastu professionaalsed ohvitserid, kaasaegse varustusega sõdurid ning maailmatasemel sõjatehnika. See on kõigi kaitseväelaste kui ka kogu Eesti rahva saavutus,” ütles kaitseminister Mart Laar näitust avades.

Kaitseväe ja sõjamuuseumi koostöös valminud näitus kajastab kaitseväe arengut aastatel 1991 – 2011 ja koosneb peamiselt fotodest, kuid muuseumis saab näha ka valikut kaitseväes kasutusel olnud relvadest, vormidest ja teistest varustuselementidest.

„Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti süsteemselt ülesehitanud kaitseväe ja Kaitseliidu,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots. „Eesti on täna sõjaliselt usutavalt kaitstud.“

Kindral Laaneots kutsus kõiki üles annetama sõjamuuseumile kaitseväe ajalooga seotud esemeid ja näitas ise eeskuju andes sõjamuuseumi direktorile üle oma mündi.

Avatseremoonial jõudis Eesti Sõjamuuseumisse eelmisel aastal Helmandi provintsis Lashkar Gah baasis, Helmandi väekoondise peakorteris lehvinud Eesti lipp, mille toona Afganistanis teeninud kaitseväe kontingendi nimel annetas muuseumile Estcoy-10 ülem kapten Meelis Jõemaa.

Samuti tänas Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts Kaitseväe Logistikakeskust sõjamuuseumile osutatud toe eest.

31. oktoobril 1991 algas Kaitsejõudude Peastaabi kui kaitseväe kõige esimese struktuuri praktiline asutamine ja nii sai alguse kaitseväe taastamine. Valitsus oli juba 14. oktoobril määranud kaitseväe praeguse juhataja kindral Ants Laaneotsa toona veel olematu Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohusetäitjaks. Taastatav kaitsevägi vajas oma ülesannete täitmiseks ohvitsere ja nii alustas juba 1991. aasta detsembris esimene ohvitseride kursus.

Taasloodud kaitseväe esimesed ajateenijad teenisid Kaitsejõudude Peastaabi juurde loodud kompaniis. Valitsus taastas oma määrusega esimeste väeosadena 18. märtsil 1992 Kuperjanovi ja Kalevi pataljonid. 1995. aastal alustas kaitsevägi osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja praeguseks on erinevatel operatsioonidel osalenud üle 2100 kaitseväelase.

Kaitsevägi moodustati 1918. aasta 16. novembril, kui Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi. Samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele.

Eesti Sõjamuuseum asub Viimsis, Mõisa tee 1. Näitus „Kakskümmend“ jääb avatusk 2012. aasta maikuu lõpuni.

Keri üles