Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.
Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.
Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Nelja Taani hävitaja F-16 paiknemine Ämari lennubaasis on osa NATO hiljutisest otsusest tugevdada regiooni julgeolekut. Taani õhuväelased jäävad Ämarisse kuni 1. septembrini, misjärel hakkavad õhuruumi valvama teised liitlased.
Koos hävitajatega saabus Eestisse ka 60 liikmeline tugimeeskond. Taanlased, kelle kodubaasiks on Skrydstrup asuvad õhuturbemissiooni ajal Ämari lennubaasis ja sooritavad Ämarist ka harjutuslende Eesti ja Balti riikide õhuruumis.
Taani õhuväelased on õhuturbemissioonil osalenud neljal korral.