Suurbritannia ja NATO liitlased peavad Vene ohu tõrjumiseks uuesti ära õppima konventsionaalse sõjapidamise, ütles eile Eesti kaitseväe juhataja. Kindralmajor Riho Terras märkis, et tema riigis korraldatav suur sõjaline õppus paneb proovile rahvusvahelises konfliktis tegutsemise oskused, mis on pärast rohkem kui kümne aasta pikkust Iraagi ja Afganistani sõda paljudel liikmesriikidel rooste läinud.
Samalaadseid õppuseid, kus osalevad tankid, suurtükiväed, õhukaitsesüsteemid, ründelennukid ja tuhanded sõdurid peaks jätkuvalt läbi viima, et tuletada president Putinile meelde: NATO on endiselt tugev ning kaitseb kõiki liitlasi kõigi rünnakute vastu, rõhutab Eesti kaitseväe juhataja. Kindral Terras ütleb, et ta kavatses paluda alliansil läbi vaadata oma suhted Venemaaga, märkides, et peaaegu võimatu on jätkata koostööd ja partnerlust Moskvaga, kuni Krimm on annekteeritud ning Ida-Ukraina kriisis.
„Õppused on olulised,“ lisab kindral Terras, rääkides Eesti kaitseväe peastaabis Tallinnas – hoones, mis oli Nõukogude Liidu perioodil kasutusel sõjaväehaiglana. „Afganistani sõda oli võitlus terrorismi ja mässulistega, mille käigus kaotasid paljude riikide sõjaväed oskuse planeerida ja läbi viia konventsionaalset sõda,” ütleb ta. „Ma arvan, et me peaks oma juurte juurde tagasi minema ning hakkama tegelema sõjapidamisega nii, nagu me oleme seda aastaid õppinud.“
Kindrali sõnu kinnitab Eesti õhuväe ohvitseride avalikustatud fakt, et kaks Ühendkuningriigi reaktiivlennukit sekkusid eelmisel teisipäeval Vene luurelennuki tegevusse, kui see lendas rahvusvahelises õhuruumis Eesti piiri läheduses. Typhoon-tüüpi reaktiivlennukid kuulusid neljast lennukist koosnevasse eskadrilli, mis on Leedu lennubaasi saadetud selleks, et tugevdada NATO õhuturbe rolli Balti riikide kohal.
Lennukid jõudsid õhus järele Vene Ilyushin IL-20 lennukile ning pildistasid seda enne tagasipöördumist Siauliais asuvasse baasi. Briti reaktiivlennukid osalevad ühtlasi ka kuuepäevasel NATO suurõppusel Kevadtorm, millest võtab kokku osa 6000 sõdurit üheksast riigist, sealhulgas Suurbritanniast.
Kindral Terras ütleb, et iga-aastase suurõppuse toetamine ning NATO rolli tõhustamine Balti riikide õhuturbes annab alles 1991. aastal Nõukogude Liidust lahkunud ning iseseisvunud Eestile kindlustunde. Eestis on venekeelse elanikkonna osakaal jätkuvalt suur, moodustades 1,3 miljonist inimesest pea veerandi. Selline etniline „kokteil“ tegi Tallinna Ukraina sündmuste valguses eriti murelikuks, ehkki praeguseni puuduvad igasugused märgid sisejulgeoleku probleemidest.
„Ei, meil pole siiani häireolukorda tekkinud,“ ütleb kindral Terras. „Me räägime oma liitlastele, et maailm on muutunud ning praeguseks hakkavad nad meid vaikselt juba uskuma.“ Terrase sõnul on Eesti kindel, et allianss peab NATO lepingu 5. artiklist kinni ja kaitseb iga liikmesriiki rünnaku eest. „Küsimus on selles, kas Putin on veendunud, et artikkel 5 töötab. Me ei tohiks anda president Putinile võimalust valearvestuseks.“
Kindral Terras kutsus NATO-t suhtumist Venemaasse üle vaatama. Selle sõnumi andis ta edasi ka täna lõppeval kahepäevasel NATO kaitseväe juhatajate kohtumisel Brüsselis. „Kui Venemaa peab NATO-t ohuallikaks, siis ei saa NATO vaadata Venemaad kui sõbralikku koostööpartnerit. See on täiesti selge. NATO peab ohu hindamisel võtma arvesse praeguse olukorra.“
Vaatamata oma väiksusele on Eestil hetkel NATO-s tugev positsioon tänu sellele, et varem on Eesti kõhklematult saatnud oma sõdurid koos Briti ja Ameerika sõduritega võitlema nii Afganistani kui Iraaki.
Praeguse vastasseisu halvim tulemus oleks see, kui president Putin saaks ilma tagajärgedeta säilitada hetkeseisu, märgib kindral Terras. „Krimmi okupeerimine on vastuolus kõigi demokraatlike reeglitega, mida me võime endale ette kujutada.“
Artikkel on internetis loetav aadressil:
http://www.thetimes.co.uk/tto/news/world/europe/article4096746.ece