NATO Sõjalise Komitee istungil arutasid NATO ja partnerriikide kaitsevägede juhatajad ühe olulise teemana laiapõhjalist julgeolekukäsitlust ja efektipõhiste operatsioonide kontseptsiooni.
15. ja 16 novembril läbi viidud kohtumiste käigus leidsid NATO liikmesriikide ja partnerriikide kaitsevägede juhatajad, et tänapäevases julgeolekupildis peab kriisireguleerimises lisaks sõjalistele meetmetele kasutama ka poliitilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid vahendeid saavutamaks soovitud lõppeesmärki.
Efektipõhiste operatsioonide kontseptsiooni kohaselt on sõjaliste meetmete rakendamine vajalik, et luua keskkond teiste, mittesõjaliste meetmete rakendamiseks, kuid edu peitub siiski kõikide meetmete koosmõjul. Tugevam koostöö tsiviil-militaarvaldkonna vahel on hädavajalik, et saavutada edu asümmeetriliste riskide maandamiseks, kus sihtmärkideks ja kannatajateks on peamiselt tsiviilelanikkond.
Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonel Neeme Väli sõnas, et üheks huvitavamaks ja olulisemaks ettekandeks selles valdkonnas oli NATO Sõjalise Komitee kohtumise laiendatud koostööformaadis Soome esindaja ettekanne Soome riigi kogemusest kriisireguleerimise vallas ning riigi võimekusest koordineerida tsiviil ja militaarametkondade tegevust kriiside lahendamisel.
“Võib öelda, et Alliansi lai julgeolekukäsitlus ühtib Eesti riigikaitsemudeliga ning Eesti kaitseväe arenguprioriteedid on lähtunud just laiapõhjalisest arusaamast julgeolekule. Me panustame ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjalistesse ja tsiviilsetesse kriisireguleerimise meetmetesse ning oleme paindlik reservis ja tegevteenistuses olevate kaitseväelaste kaasamisega operatsioonidele, “ lisas kolonel Väli. “Meie üksuste tootmine, ajateenistusel põhineva reservi pidev ettevalmistamine, osalemine rahvusvahelistel missioonidel ja NATO struktuurides ning tihe koostöö tsiviilstruktuuridega on perspektiivikas ja õige tee stabiilse ja turvalise ühiskonna loomisel.”
Lisaks arutasid NATO riikide kaitsevägede juhatajad kohtumisel NATO transformatsiooniga seotud valdkondi, mis tulevad arutlusele Riia tippkohtumisel kahe nädala pärast ning käimasolevate välisoperatsioonide jätkumisega seotud küsimusi.
Samuti pidas NATO sõjaline komitee meeles ametist lahkunud viitseadmiral Tarmo Kõutsi, keda tänati eduka töö eest Eesti kaitseväe arendamisel võrdseks partneriks NATO liitlaste seas.
Eestit esindasid NATO Sõjalise Komitee istungil Eesti sõjaline esindaja NATO ja EL juures kindralleitnant Johannes Kert ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonel Neeme Väli.
NATO Sõjalise Komitee korralised istungid kaitseväe juhatajate tasandil viiakse läbi kaks korda aastas Brüsselis.
NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilisele juhtkonnale ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes