Täna hommikul antud pressikonverentsil ütles NATO arendusstaabi ülem (Supreme Allied Commander Transformation) kindral James N. Mattis, et Eesti kaitsevägi on valinud õige arengusuuna.
„Suur töö on tehtud küberkaitse vallas ning mul on hea meel näha, et Eesti pingutused küberkaitse ja infotehnoloogia rindel on teed rajanud ning küberkaitse olulisust on nii maailmas kui ka NATO-s teadvustatud järjest rohkem,” sõnas kindral Mattis.
„Lisaks küberkaitsele tutvusin ka Eesti kaitseväe arenguplaanidega. Eesti valitud kaitseväe ülesehituse mudel, kus toetutakse ajateenistusele ning on kombineeritud reserv ja kutseline teenistus, on arvestades teie geograafilist ja ajaloolist eripära igati sobiv ning iga riik peab valima neile sobiva mudeli. Eesti kaitsevägi on õigel teel,” lausus kindral Mattis.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots toonitas pressikonverentsil küberkaitsekeskuse olulisust NATO koostöös ning hindas oluliseks kõikide riikide panust, kes ühinevad ja planeerivad keskusega ühinemist.
„Seitse riiki on allkirjastanud kokkuleppe, et osaletakse NATO küberkaitsekeskuse töös. Eelmisel nädalal ütles ka Rumeenia kaitseväe juhataja, et Rumeenia liitub selle keskuse tööga. Lisaks on keskuse vastu huvi ilmutanud ka Türgi. Mida rohkem riike liitub keskusega, seda suurem on ka see tulem, mida keskus saab anda,” lisas kindralleitnant Laaneots.
Täna hommikul oli Kaitsejõudude Peastaabi hoone ette kindral James H. Mattise auks üles rivistatud Vahipataljoni aukompanii ja kaitseväe orkester. Ühte kahest NATO strateegilisest ülemjuhatajast tervitasid Kaitsejõudude Peastaabi ülem ja väeliikide ülemad.
Ameerika Ühendriikides Virginia osariigis Norfolkis asuv NATO arendusstaap on üks kahest alliansi strateegilisest ülemjuhatusest, mille eesmärk on NATO sõjalise doktriini, organisatsiooni, võimekuste, väljaõppe- ja logistikasüsteemi arendamine, et tagada organisatsiooni efektiivsus muutuvas julgeolekukeskkonnas. Teine strateegiline ülemjuhatus (Allied Command Operations) vastutab NATO operatsioonide eest.
14. mail kirjutasid seitsme NATO riigi (Saksamaa, Slovakkia, Hispaania Itaalia, Läti, Leedu , Eesti). kaitseväe juhatajad Brüsselis alla koostööleppe NATO küberkaitse kompetentsikeskuse loomiseks Eestisse. Eelmisel nädalal Eestit külastanud Rumeenia kaitseväejuhataja teatas, et ka Rumeenia liitub NATO küberkaitse kompetentsikeskusega.
Keskuse täies mahus tegevuse alustamine on planeeritud teise poolaastasse, kui Eestisse jõuavad enamik osalejariikide lähetatud spetsialistidest, kokku hakkab keskuses tööle umbes 30 inimest.
Keskuse infrastruktuuri ja sisseseadega seotud kulud kannab vastuvõttev riik Eesti, keskuse töötajatele maksab palka lähetajariik. Keskuse tegevuseks vajalikud vahendid tulevad ühisest eelarvest, kuhu proportsionaalselt panustavad kõik osalejariigid.
Lõpliku heakskiidu keskuse staatusele annab liikmesriikide kaitseväe juhatajatest koosnev NATO Sõjaline Komitee ja selle kinnitab NATO kõrgeim poliitiline juhtorgan Põhja-Atlandi Nõukogu.