Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osales 3. detsembril Brüsselis Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu sõjalise komitee istungil ning tutvus Eesti esindusega NATO juures.
“Istungil rõhutati kutse saanud riikide panust NATO Artikkel 5 kollektiivkaitsesse ja vajadust riigi enese kaitsevõime samaväärset arendamist,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts pressikonverentsil Kaitsejõudude Peastaabis.
Sõjalise komitee istungil tõdeti, et rahupartnerlusprogrammi aruandlus- ja planeerimisprotsess (PARP) on olnud edukas ning tänu kaitseplaneerimisprotsessi rakendamisele on Prahas NATO kutsed saanud riigid jõudsalt arenenud.
“Sõjalise komitee otsusega jätkavad kõik seitse NATO kutse saanud riiki osalemist liikmelisuse saavutamise programmis (MAP), mis varasemaga võrreldes muutub üha individuaalsemaks,” seletas viitseadmiral Kõuts.
Istungi kolmeks põhiteemaks oli olukord Balkanil, NATO tegevus terrorismialases võitluses ning kaitseplaneerimise ja ülevaate partnerriikidele suunatud programmi areng pärast Praha tippkohtumist. Sõjaline komitee konstateeris, et Bosnias vähendatakse rahutagamismissiooni kuna olukord on stabiliseerunud, kuid Kosovos säilitatakse NATO üksuste kohalviibimine.
Samas tutvus viitseadmiral Tarmo Kõuts Eesti sõjalise esindusega NATO juures ning arutas alates detsembri algusest uue Eesti sõjalise esindajaga NATO juures kindralleitnant Johannes Kerdiga võimalusi, kuidas lähtuvalt uuest olukorrast viia teenistus kvalitatiivselt kõrgemale tasandile.
Hetkel teenib Eesti sõjalises esinduses NATO juures 5 kaitseväelast, järgmise aasta esimesel poolel liitub nendega veel 3 kaitseväelast, mis on minimaalselt hädavajalik arv, et Eestit küllaldaselt esindada ja saada hakkame kohapeal tekkida võivate ülesannetega. Eesti-NATO läbirääkimiste käigus võib see arv veel täpsustuda.
Koos Eesti sõjalise esindusega NATO juures teenib erinevates alliansi piirkondlikes staapides, NATO ja ÜRO missioonide staapides, rahupartnerlusprogrammi staabielemendis ning kaitseatašeedena praegu 18 kaitseväelast, järgmisel aastal on plaanis täita veel 9 ametikohta, mis teeb välisteenistuses olevate kaitseväelaste arvuks 27 ning 2004.a. teenib erinevates struktuurides 33 ohvitseri.