Neljapäeval, 1. oktoobril tähistas diviisi 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon Tapa linnakus oma 98. aastapäeva piduliku rivistusega.
„Täna seisame siin, et tähistada 98 aastat Eesti õhutõrje lugu – see on lugu visadusest, pidevast kohanemisest ja meeskonnavaimust,“ ütles õhutõrjepataljoni ülem kolonelleitnant Robert Rajaste. „Seda on kinnitanud ka viimased aasta aega, mis on toonud rohkelt väljakutseid ja võimalusi õppida ning olen enam kui kindel, et oleme tänu sellele veelgi tugevamad. Nii nagu lahingus, peame ka rahuajal alati silmas pidama oma kolme peamist põhimõtet: löögijõud, suund ja kiirus, mida tähistavad kolm noolt meie pataljoni embleemil. Ajal, kui toimub palju, peame otsustaval hetkel suutma suunata oma jõu õigesse kohta ja tegema seda kiirelt. Head õhutõrjujad, olgem uhked selle üle, et saame 98 aastat tagasi alustatud lugu ise edasi kirjutada ja seda teha jätkuvalt vabas Eestis,“ lisas kolonelleitnant Rajaste.
Aastapäeva tähistamine algas hommikul sõjalis-sportlike võistlustega, kus üksuse tegevväelastest ja ajateenijatest moodustatud võistkonnad võtsid mõõtu erinevatel füüsilist osavust ja mõtteteravust proovile panevatel aladel. Pidulikul rivistusel ergutati pataljoni tublimaid teenistujaid ja esmakordselt anti välja tiitel „Aasta õhutõrjuja“, mille pälvis lipnik Andres Murga.
Tänase õhutõrjepataljoni eelkäijaks peetakse 1. oktoobril 1928. aastal loodud õhukaitse suurtükiväegruppi, mis tegutses 1940. aastani. Õhutõrjepataljon taasloodi 1992. aastal, mil Eesti õhuväe koosseisu moodustati üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon. Alates 2004. aastast paikneb väeosa kaitseväe Tapa linnakus ja allub alates 2014. aastast diviisi 1. jalaväebrigaadile.
Õhutõrjepataljoni ülesandeks on vastase õhuründevahendite – lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite – tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maa peal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.
