6. novembril lõppes õhutõrjepataljoni spetsialistide reservõppekogunemine, kus pea sada kahuripatareide meeskonnaliiget täiendasid oma oskusi nii radarite käsitsemisel, tulejuhtimisel, õhutõrjekahurite efektiivsel kasutamisel kui ka hukukindluse tõstmise teemadel.
„Ajast, mil õppekogunemisele kutsutud reservväelased läbisid ajateenistuse, on muutunud nii meie kasutatav varustus kui ka taktika. Selle peamiseks mõjutajaks on olnud muudatused tänapäevasel lahinguväljal,“ ütles õhutõrjepataljoni ülem kolonelleitnant Robert Rajaste ja lisas, et neli päeva intensiivset väljaõpet mitte ainult ei tuletanud meelde ununema kippuvaid oskusi ja ei õpetanud ainult uut relvastust vaid õpetas reservväelastele ka kuidas tõsta üksuse hukukindlust, mis on eelduseks, et nad üldse oma põhiülesannet täita saaksid.
Kahurimeeskonna ülem seersant Henri Aasamäe alustas reservteenistust 2011. aastal, äsja lõppenud õppekogunemine oli tema jaoks teine. „Nende aastatega on õhutõrjepataljon mitu pikka sammu teinud ning minu jaoks on siin väga palju uut – alates üksiksõduri varustusest ja erialarelvade modifikatsioonidest ning lõpetades üksuse taktikaga. Kahurite moderniseerimine tegi nende kasutamise lihtsamaks ja kiiremaks. On hea, et ka vanemate aastakäikude reservväelasi kohale kutsutakse ja oskusi värskendatakse, et vajalikul hetkel oskaksime neid rakendada,“ ütles seersant Aasamäe.
Õppekogunemine algas esmaspäeval reservväelaste formeerimise ja sissejuhatavate loengutega. Seejärel värskendati ning täiendati reservväelaste oskusi hukukindluse tõstmise, erialaspetsiifiliste ülesannete täitmise ja droonitemaatikaga seotud valdkondades. Samuti hinnati õppekogunemisel reservväelaste füüsilist võimekust.
„Ajateenistus annab ainulaadse võimaluse saavutada hea füüsiline vorm ning on tore tõdeda, et ka reservväelaste kokkukutsumisel testitakse meie vormi ning saame meelde tuletada, kui oluline on ennast liigutada,“ ütles kahurimeeskonna ülem seersant Brent Põhjala. „Meeskonnaülemana ilmselt peangi ma rohkem kursis olema, et oma alluvaid vajaduse korral ise juhendada ja õpetada. Lihtsamad protseduurid tulevad iseenesest meelde, aga kui on vaja süvitsi minna, aitavad õppekogunemised neidki oskusi üsna värskena hoida.“
Õppekogunemine kulmineerus kompleksharjutusega, kus mängiti läbi kogu õhutõrje tapmisahel alates õhuvahendite avastamisest, millele järgnes vajaliku info jagamine tulejuhtidele ning õhuvahendite hävitamine kahurimeeskondade poolt. Lisaks õppekogunemisel osalejatele kaasati harjutusse ka õhuvägi ja teisi õhutõrjeüksusi.
Õhutõrjepataljoni ülesandeks on vastase õhuründevahendite – lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite – tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maa peal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.
