Õhutõrjepataljoni kahuri- ja raskekuulipilduja erialakursused kulmineerusid sel nädalal laskmistega kaitseväe keskpolügoonil.
Kokku osales laskeharjutusel pea 100 kaitseväelast õhutõrjepataljonist ning Kuperjanovi jalaväepataljonist.
„Kolm nädalat erialarelvade õppimist ja õpetamist on vilja kandnud – sõdurid on oma eriala omandanud ning valmis esmaseid lahingülesandeid täitma. Õppurid tabasid sihtmärki, tegid vajadusel tuleparandusi ja erinevate olukordade lahendamisel rakendasid kursusel õpitut. Ma usun, et esmane laskekogemus on andnud neile juurde nii enesekindluse, -uhkuse kui ka tõstnud motivatsiooni,“ ütles laskeharjutuse läbiviija kapten Karl Õunapuu ja lisas, et kindlasti on oma rolli mänginud ka hiljuti toimunud õhutõrjekahurite moderniseerimine. „Uus sihtimissüsteem on juurde andnud palju nii ajas kui ka mõjus – me oleme täpsemad, kiiremad, efektiivsemad nii päeval kui ka öisel ajal.“
Kahepäevasel laskeharjutusel mõjutasid sõdurid õhutõrjekahurist ZU-23-2, selle abirelvast kuulipildujast MG3 ning raskekuulipildujast erinevatel kaugustel asunuid maa- ning õhusihtmärke.
„Sõdur peab oskama erialarelva kasutama mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas. Enne päästiku vajutamist arvasin, et see tekitab suurt närvipinget, aga tegelikult oli kuulide ja mürskude sihtmärgi poole saatmine üsna põnev ja justkui loomulik tegevus,“ ütles reamees Knuth Helekivi.
„Pinge ja hirm kadusid esimese lasuga. Vinge oli – eriti meeldis mulle lasta õhusihtmärke, seal saab sihtur oma oskust proovile panna, staatilised maasihtmärgid sellist väljakutset ei paku,“ ütles reamees Ranno Truupõld.
Tuleval nädalal algab õhutõrjepataljoni allüksusekursus, kus esimese nelja nädala jooksul lihvivad sõdurid jalaväe baasoskusi ning seejärel toimub meeskondade kokku harjutamine, tegutsemaks rühma-, kompanii ning pataljoni koosseisus.
