Õhuvägi viis täna koostöös merepäästekeskuse, Politsei -ja Piirivalveameti lennusalga päästekopteri, lennuliiklusteenistuse ja Norra päästekeskusega läbi otsingu- ja päästeõppuse NATO õhuturbeharjutuse BRTE (Baltic Region Training Event) raames. Otsingu- ja päästetöid koordineeris Ämari õhuoperatsioonide juhtimiskeskus.
Harjutuse stsenaariumi kohaselt tuli hätta sattunud Eesti õhuväe õppereaktiivlennuki L-39 meeskonnal aktiveerida hädaabi raadiosaatja ning katapulteeruda. Ämari õhuoperatsioonide juhtimiskeskus informeeris seejärel juhtunust Eesti lennuliiklusteenistust ja Norras asuvat päästekeskust. Saabunud päästekopter võttis pardale hätta sattunud lennukipiloodid ja toimetas nad Ämari lennubaasi.
Tänane otsingu- ja päästeoperatsioon oli osa eile alanud kahepäevasest õppusest, millest võtsid osa lisaks Balti riikide üksustele Tšehhi hävitajad Gripen ja õppereaktiivlennukid L-159, Soome hävitajad Hornet, Ameerika Ühendriikide tankurlennuk KC-135 ning NATO hoiatus- ja juhtimissüsteemiga (Airborne Warning and Control System AWACS) varustatud lennuk E-3A.
Õppuse raames viisid Eesti kohal läbi tuvastuslennu Soome hävitajad, samuti viidi Eesti õhuruumis läbi tankimine õhus tankurlennukilt KC-135, Tsehhi õppereaktiivlennukid toetasid Adazi polügooni kohal õhutuletoetuse juhtide väljaõpet. Eesti ja Läti õhuruumis juhtis tegevust Ämari õhuoperatsioonide juhtimiskeskus.
BRTE sarja harjutuste eesmärgiks on anda Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede seire- ja juhtimiskomponentidele regulaarselt võimalus harjutada õhukaitse-alast koostööd ning protseduure liitlaste õhuväeüksustega. Käesolev õhuturbeharjutus oli järjekorras kolmeteistkümnes.
Balti õhuturbeharjutusi on korraldatud alates 2008. aasta oktoobrist. Lisaks otsingu- ja päästeoperatsioonidele on varem õhuturbeõppustel harjutatud rahvusvaheliste abipakkide kohaletoimetamist, õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.
Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO liitlasriikide õhuvägede staap Saksamaal Ramsteinis. NATO liikmesriigid turvavad Balti riikide õhuruumi alates 2004. aasta aprillist.
Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO nn targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmete ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt. Selle aasta Chicago tippkohtumisel otsustas Põhja-Atlandi Nõukogu muuta Balti riikide õhuturbe missiooni tähtajatuks.