Reedel, 23. juulil tähistab Eesti õhuvägi oma 85. aastapäeva ausamba avamise ja Lennubaasi lahtiste uste päevaga.
Kell 11.00 avatakse Ämaris Lennubaasis kõigile alates 1919. aastast hukkunud ja langenud Eesti soost lennuväelastele mälestusausammas “Viimane Lend”. Mälestusmärk kujutab kahte sammast ja õhuväe kotkast, sammastel on kirjad “Eesti õhujõud” ning “Puhake paremad pojad, pärjatud olgu te kalm”. Ausamba autoriks on skulptor Kalju Reitel. Lennuväelaste seas, kellele ausammas pühendatakse on ka Teises maailmasõjas erinevates sõjavägedes võidelnud lendurid.
Keskpäeval on huvilistel võimalik tutvuda õhuväe tehnikaga ja varustusega, samuti pakutakse külastajatele sõdurisuppi ning näidatakse õhuväe ajalugu käsitlevat dokumentaalfilmi “Pro patria ad astra”.
Kell 13.00 tutvustavad õhuväelased väeliigi hetkeolukorda ja arengusuundi NATO liikmena.
Väeliigi üksustes Õhuväe Staabis, Lennubaasis ja Õhuseiredivisjonis teenib ligi 250 õhuväelast.
Väeliigi rahuaja põhiülesandeks on õhuruumi kontroll, mille rahuaegne meetod on õhuturve. Seoses NATO liikmelisusega on õhuväe prioriteediks ühildumine NATO integreeritud õhukaitse süsteemiga NATIENADS ning vastuvõtva riigi toetuse funktsioonide väljaarendamine. Eesti õhuväe suurimaks rahvusvaheliseks koostööprojektiks on kolme Balti riigi ühine õhuseiresüsteem BALTNET.
Õhuväe alguseks loetakse kokkuleppeliselt 20. juulit 1919, see kätkeb endas mitmeid Vabadussõja aegseid sündmusi. 21. novembril 1918. andis insenerväe polgu ülem Voldemar Viktor Riiberg välja käskkirja, mille alusel loodi lennu poolrood. Sama aasta detsembris nimetati poolrood ümber lennurooduks ning selles teenis neli lendurit, üks lendur-vaatleja ja mõned aviomotoristid. Vabadussõja lõpuks oli iseseisvaks Lennuväeks saanud väeliigis juba nelikümmend lennukit ja 476 meest.
Kolmekümnendatel aastatel muudeti senist struktuuri ning õhukaitse ülema alluvusse loodi kolm lennuväedivisjoni, lennukool, lennubaas, õhukaitse suurtükiväegrupp, õhukaitse staap ja üksik merelennusalk. 1940. aastal oli õhuväel rohkem kui 120 lennukit. Samal aastal peatus poliitiliste pöörete tõttu väeliigi areng ning loodud struktuurid likvideeriti.
Õhuvägi taasloodi 16. detsembril 1991. aastal.