Päästeameti peadirektor Kalev Timberg ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots allkirjastasid täna keskpäeval organisatsioonidevahelise koostöölepingu, mille alusel hakatakse korraldama vastastikuse toetamise korraldamist.
Koostöölepingu kaudu arendatakse ja lihtsustatakse omavahelist koostööd. Samuti saab tänu lepingule võimalikuks osapoolte kasutuses olevate võimaluste ja vahendite tõhus kasutamine loomaks ühtsed alused koostöö arendamiseks ja korraldamiseks kogu riigis.
Allkirjastatud koostöölepe on raamlepinguks edasiste täpsemate kokkulepete sõlmimiseks eri tasanditel. Nii hakkab Kaitsejõudude Peastaap korraldama koostööd Päästeametiga, kaitseväe kohalikud üksused aga Päästeameti kohalike üksustega, täpsustamaks võimalikke vahendeid ja ressursse, samuti vajalikku väljaõpet ja koordinatsiooni korraldamist.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ütles pärast lepingu allkirjastamist, et Eesti kui väikeriik peab julgeoleku valdkonnas tegutsema ühiste jõupingutustega, sest tsiviilne julgeolek on osa üldisest julgeolekust.
„Minu seisukoht oli ja on, et kaitsejõud peavad ühiskonnale kasulikud olema mitte ainult kriisi- ja sõjaolukorras, aga ka rahuajal,” ütles kindralleitnant Laaneots. „Kuna rahuaegsel kaitseväel ei ole igapäevast operatiivtegevust, siis me oleme valmis toetama päästeametit, sest neil on tööd palju.”
Päästeameti peadirektor Kalev Timbergi sõnul on oluline, et kuna Päästeametil ja kaitseväel tuleb koostööd teha nii rahuajal kui ka vajadusel sõjaajal, siis tuleks vastavate valdkondade ohvitsere ette valmistada nii, et nad tunneksid teineteise tegutsemise loogikat ja taktikaid.
„On juba tehtud ka ettepanekud kummagi valdkonna kõrgkoolidele, et õppekavadesse lisataks moodulid, kus õpetatakse vastavalt tsiviilstruktuuride juhtimist kriisiolukorras ja sõjalise juhtimise põhimõtteid,” ütles Timberg. „Kui päästeametnikud ja kaitseväelased ükskõik mis olukorras koos töötama panna, siis on oluline, et nad mõistaksid üksteise hingeelu.”
Möödunud aastal osalesid Päästeameti aitamisel üle saja kaitseväelase, õhuväe kopterid ja lennukid tegid päästetööde käigus umbes 36 lennutundi, lisaks abistas kaitsevägi maasturite, veoautode, tankurautode ja köögitehnikaga. Kõige rohkem panustas kaitsevägi Elliste raba tulekahju kustutamisse.
2006. aastal panustasid pea 700 kaitseväelast kokku ligi 16 tuhat töötundi Päästeametit aidates, seda eelkõige metsatulekahjudel Kuusalu polügoonil ja Kurtna järvistus.