Uudised
-
Eestisse saabus NATO Arendusväejuhatuse ülema asetäitja kindral BieniekEestisse saabus täna kahepäevasele visiidile NATO Arendusväejuhatuse ülema asetäitja kindral Mieczysław Bieniek.
Kindral Bieniek kohtub homme kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marraniga ning Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega.
Kindral Bieniek ja brigaadikindral Terras arutavad NATO Chicago tippkohtumise tulemusi ja edasist koostööd ning kirjutavad Kaitseväe Peastaabis alla koostöömemorandumi.
Päratlõunal külastab kindral Bieniek Tallinnas asuvat NATO Küberkaitsekeskust.
Kindral Bieniek on Poola kindral, kes teenib NATO Arendusväejuhatuse ülema asetäitjana alates 2010. aastast.
Ameerika Ühendriikides, Norfolgis asuv NATO Arendusväejuhatus on üks kahest NATO strateegilisest väejuhatusest. Arendusväejuhatus vastutab NATO arendus- ja ümberkorraldustegevuse ning väljaõppe eest. Teine – Euroopas paiknev operatsioonide väejuhatus juhib NATO operatsioone nii Afganistanis kui teistes konfliktikolletes.
Möödunud aasta mais külastas Eestit NATO Arendusväejuhatuse ülem kindral Stéphane Abrial, eelmine NATO arendusväejuhatuse ülem, USA kindral James N. Mattis külastas Eestit 2008. aasta juunis.
-
Eesti võttis vastu Afganistanis teeninud kaitseväelasedTäna varahommikul jõudsid koju Afganistanis NATO operatsioonil teeninud jalaväekompanii Estcoy-13 ja logistiline toetusüksus NSE-12 ning staabiohvitserid.
Kaitseminister Urmas Reinsalu tänas koju saabunud kaitseväelasi. „Teie tulite koju tagasi, järgmised võitlejad jätkavad operatsioone Afganistanis,“ ütles kaitseminister Reinsalu. “Eesti lipp lehvib Afganistanis uhkelt ja kõrgelt. Eesti teab, mis hinda tuleb maksta vabaduse kaotamise korral. Seetõttu oleme otsustanud koos oma liitlastega seista ka nende riikide ja rahvaste vabaduse ja turvalisuse eest, kes seda ise veel teha ei suuda. Me aitame seal kaasa oma väikese riigi julgeoleku kindlustamisele. Vaevalt tuldaks appi sellele, kes ise kunagi kedagi aidanud ei ole. Eesti ei anna enam kunagi alla. Eesti sõdurid ja meie tsiviilesindajad on teinud Eestile Afganistanis hea nime.“
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles oma tervituses, et tal on kaitseväe juhatajana uhke tunne vastu võtta üksust, mis on väga hästi hakkama saanud olukorras, kus Eesti kaitseväelased võtsid kontrolli alla suure piirkonna, mis oli pikka aega Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastaste mässuliste võimutsemise all.
„Iga Eesti sõdurite avastatud relvapeidik ja isevalmistatud lõhkekeha päästab lisaks sõdurite eludele ka lugematul arvul kohalike elanike elusid,“ ütles brigaadikindral Terras. „Meie liitlased on öelnud, et Eesti sõdurid on parimad ja see ei ole sõnakõlks. Tänu teie heale teenistusele võetakse meid meie strateegiliste partnerite juures tõsiselt.“
Brigaadikindral Terrase sõnul ei olnud jalaväekompanii teenistus kerge, sest kompanii kandis lahingutes kaotusi. Kaitseväe juhataja kinnitas, et haavatud saavad koostöös liitlastega parima arstiabi ja taastusravi. „Teen kaitseväe juhatajana kõik, et välisoperatsioonil haavata saanud kaitseväelased saaksid kaitseväes edasi teenida,“ sõnas brigaadikindral Terras. „Me ei jäta mitte kedagi üksi. Eesti pakub igale vigastatud sõjamehele parimat võimalikku abi.“
Brigaadikindral Terras tänas kaitseväelaste lähedasi toetuse eest. Tallinna Lennujaama olid tulnud sõdureid vastu võtma kümned pereliikmed, sõbrad, teenistuskaaslased ja tuttavad.
Tallinna Lennujaamas korraldatud tseremoonial andis kaitseminister Urmas Reinsalu NATO operatsioonilt naasnud kaitseväelastele üle Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medali.
Kaitseväe juhataja autasustas lahingutes vapralt võidelnud kaitseväelasi. Kaitseväe teeneteristi lahinguliste teenete eest said Estcoy-13 ülem major Kaido Kivistik, rühmaülemad leitnant Joel Päeva ja leitnant Argo Sibul ning Estcoy-13 kaitseväelased nooremveebel Ruslan Pavljutšok, seesrant Risto Kalaus ning nooremseersandid Rene Hinrikus ja Toomas Tuvi. Kaitseväe teeneteristi kaitsealaste teenete eest sa katseväe Afganistani kontingendi ülem kolonelleitnant Antti Viljaste, Kaitseväe teeneteristi eeskujuliku teenistuse eest 16 kaitseväelast. Maaväe ülem autasustas maaväe teenetemärkidega üheksat kaitseväelast, ohvitseri hõberisti sai Estcoy-13 ülema abi kapten Rene Lepik.
Vastuvõtutseremoonial osalesid koos kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga veel Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher Bruce Holtby ja maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.
Estcoy-13 viis kuue kuu jooksul läbi ligi 900 domineerimispatrulli, mille käigus leiti ja tehti kahjutuks 78 isevalmistatud lõhkekeha, avastati 68 peidikut relvastuse, laskemoona, sidevahendite ja lõhkekehade valmistamise komponentidega.
Eesti kompanii osales kolmes Helmandi väekoondise operatsioonis, kaheksas lahingugrupi operatsioonis ja neljas Afganistani rahvusliku armee operatsioonis vastaste väljasurumiseks aladelt, mida antakse järjest üle Afganistani rahvuslikele julgeolekujõududele. Eesti kompaniil oli rotatsiooni jooksul kokku üle 50 erineva tulekontakti vastasega. Kuue kuu jooksul kasvas Estcoy opereerimisala 70 ruutkilomeetri suuruseks. Estcoy-13 rajas rotatsiooni kestel neli kontrollpunkti ning mehitas üheaegselt kõige rohkem viit kontrollpunkti. Kaks kontrollpunkti andis Estcoy üle Afganistani julgeolekujõududele.
Teenistuse lõpetanud Estcoy-13 teenis kokku kahe erineva lahingugrupi koosseisus. Tema ülesandeks oli hoida ja laiendada oma opereerimisala, kaitsta kohalikku elanikkonda kogu oma vastutusala piires, hoida ala puhtana isevalmistatud lõhkekehadest ja vastase võitlejatest, toetada ülesehitustöid regioonis.
Mais Afganistanis teenistust alustanud järgmise Eesti kaitseväe kontingendi ülem on kolonelleitnant Margus Koplimägi. Patrullbaasis Wahid jätkab teenistust major Eero Aija juhitud Estcoy-14, mida toetab Camp Bastionist rahvuslik logistiline toetuselement NSE-13 kapten Rivo Aaveli juhtimisel. Lisaks jalaväekompaniile teenivad Afganistanis Eesti kontingendi koosseisus lähikaitsemeeskond ja staabiohvitserid. -
Miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit leiti kokku 132 lõhkekeha
Kahe nädala jooksul Eesti vetes korraldatud miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit leiti kokku 132 maailmasõdade aegset lõhkekeha, neist 87 on tänaseks tehtud kahjutuks.
„Lõppenud miinitõrjeoperatsiooni käigus leitud lõhkekehade hulk on selge märk sellest, et põhjalik ettevalmistustöö ja ajalooliste andmete kogumine on esmatähtis sarnaste operatsioonide korraldamisel, vähetähtis pole ka erinevate miinitõrjesüsteemide ja kaasaegsete sensorite kasutus,“ ütles operatsiooni üldjuht kaptenleitnant Ivo Värk.
Leitud lõhkekehadest on enamus maailmasõdade aegsed meremiinid. Kõige enam lõhkekehi leiti Tallinna lahest, Naissaare ja Aegna vaheliselt laevateelt.
Operatsiooni käigus on üksused leidnud kokku kümme vrakki. Neist nelja päritolu on koostöös Meremuuseumiga tänu allveearheoloog Vello Mässi abile tuvastatud, ülejäänute koordinaadid edastab Merevägi Meremuuseumile, Veeteede ametile ja Muinsuskaitseametile tuvastamiseks ja edasiseks uurimiseks.
Sel aastal leitud lõhkekehade hulk on suurem kui 2009. aastal korraldatud samanimelisel operatsiooni, mil leiti 90 lõhkekeha. "Seekordne Open Spirit korraldati erinevalt varasematest operatsioonidest mitte sügisel, vaid kevadel, mil miinitõrjeks on sobivaimad keskkonnatingimused, kuid ka märkimisväärsed keskkonnakaitse alased piiranguid," ütles kaptenleitnant Värk.
Operatsioonil tegutsesid välisriikide laevade kontaktohvitseridena ja Eesti laevade meeskonnas Kaitseliidu Meredivisjoni kaitseliitlased.
14. maist tänaseni kestnud Open Spirit oli selle aasta suurim miinitõrjeoperatsioon Läänemerel, mille eesmärgiks oli sõdade käigus veesatud meremiinide ja muude lõhkekehade avastamine ja kahjutuks tegemine.
Operatsioonist võttis osa 19 laeva Belgiast, Hollandist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Rootsist ja Balti riikidest koos Ameerika Ühendriikide, Kanada, Eesti, ja Hollandi tuukriüksustega, kokku pea 700 mereväelast.
Operatsiooni käigus puhastasid üksused merealasid Tallinna lahel, Hiiumaa ja Vormsi ümbruses ning Suures väinas.
Kõik lõhkamised kooskõlastas Merevägi Keskkonnaameti, Veeteede Ameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga.
Operatsioonil osalenud laevad saabusid Tallinna Miinisadamasse ja Vanasadamasse eile, täna teevad üksused kokkuvõtteid miinitõrjeoperatsiooni tulemustest. Välisriikide üksused lahkuvad Tallinnast lähipäevil.
Miinitõrje ja miinisõjavõime arendamine on Eesti mereväe põhitegevusalad. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown klassi miinijahtijat, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ja täiendamine. Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses.
Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud üle 850 lõhkekeha.
-
Ajateenistuse lõpetas üle tuhande reservväelaseKaitsevägi saatis täna reservi üle tuhande ajateenistuse lõpetanud reservväelase Lõuna ja Kirde Kaitseringkonnast.
Kuperjanovi jalaväepataljon saatis täna reservi luurekompanii, kui kõige tublima allüksuse, ülejäänud lähevad reservi järgmisel nädalal.
Pataljoni ülem major Maidu Allikas tänas ajateenijaid viimasel pidulikul rivistusel kohusetundlikkuse ja initsiatiivi eest ning tuletas meelde, et ees ootab teenistus reservväelasena. "Kui olukord nõuab, tuleb teil uuesti teenistusse saabuda, kuid siis teate, et teie kõrval on relvavennad, kes on sama hästi välja lõpetatud kui teie,“ ütles major Allikas.
Eelmise aasta juulis ja oktoobris alustas Kuperjanovi jalaväepataljonis teenistust üle 600 ajateenija, kellest umbes 10% soovib edasi teenida kaadrikaitseväelasena.
Täna reservi läinud Viru pataljoni aspirant Kristjan Jekimovi sõnul oli ajateenistus palju huvitavam kui ta eeldas: “Sain tohutus koguses juhtimiskogemust, füüsiline vorm on arenenud, distsipliin on paremaks läinud, puhtuse, hügieeni ning korra armastamine on juurde tulnud. Neile, kel ajateenistus veel ees, ma soovitaksin võtta ajateenistusest kõik, mis võtta annab.“
Kirde Kaitseringkonna üksustest läks Pioneeripataljonist reservi 263, Suurtükiväepataljonist 123, Õhutõrjepataljonist 233 ja Viru jalaväepataljonist 306 ajateenistuse lõpetanut.
Ülejäänud Põhja-, Lõuna- ja Kirde kaitseringkondade ajateenijad lähevad reservi järgmisel ja ülejärgmisel nädalal.
-
Afganistanis teeninud üksused saabuvad kojuHomme varahommikul saabuvad Eestisse tagasi üle poole aasta rahutus Helmandi provintsis teeninud Eesti jalaväekompanii Estcoy-13 ja logistiline toetuselement NSE-12 ning staabiohvitserid.
Teenistust jätkavale kontingendile vastutuse üleandmise tseremoonial Camp Bastionis tõstis Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Doug Chalmers esile Eesti sõdurite vaprust ja tõhusat tegevust: „Teie ennastsalgava töö tulemusena kasvas viimase kuue kuu jooksul üleüldine julgeolek silmnähtavalt kogu Helmandi väekoondise jaoks olulises regioonis,“ ütles brigaadikindral Chalmers, „ Estcoy-13 võib olla väga uhke saavutuste üle Loy Mandah küla piirkonnas.“
„Alates kompanii teenistuse algusest novembris kasvas meie opereerimisala üle kümne korra, samuti kasvas teenistuse intensiivsus ja muutus keerulisemaks tegevuskeskkond,“ ütles Estcoy-13 ülem major Kaido Kivistik. „Meie töö mõõdupuuks on arvukad perekonnad Loy Mandah külas ja selle ümbruses, kes ei pea enam esmajärgus muretsema oma majapidamise hävinemise pärast või laste tervise pärast külateedel liikudes, vaid kavandavad juba oma perede tulevikku ning ehitavad üles kohalikku taristut ja elu. Võtan mütsi maha kõigi oma kompanii meeste ees, “ lisas ta.
Estcoy-13 viis kuue kuu jooksul läbi ligi 900 domineerimispatrulli, mille käigus leidis ja tehti kahjutuks 78 isevalmistatud lõhkekeha, avastas 68 peidikut relvastuse, laskemoona, sidevahendite ja lõhkekehade valmistamise komponentidega.
Eesti kompanii osales kolmes Helmandi väekoondise operatsioonis, kaheksas lahingugrupi operatsioonis ja neljas Afganistani rahvusliku armee operatsioonis vastaste väljasurumiseks aladelt, mida antakse järjest üle Afganistani rahvuslikele julgeolekujõududele. Eesti kompaniil oli rotatsiooni jooksul kokku üle 50 erineva tulekontakti vastasega. Kuue kuu jooksul kasvas Estcoy opereerimisala 70 ruutkilomeetri suuruseks.
Estcoy-13 rajas rotatsiooni kestel neli kontrollpunkti ning mehitas üheaegselt kõige rohkem viit kontrollpunkti. Kaks kontrollpunkti andis Estcoy üle Afganistani julgeolekujõududele.
Teenistuse lõpetanud Estcoy-13 teenis kokku kahe erineva lahingugrupi koosseisus. Tema ülesandeks oli hoida ja laiendada oma opereerimisala, kaitsta kohalikku elanikkonda kogu oma vastutusala piires, hoida ala puhtana isevalmistatud lõhkekehadest ja vastase võitlejatest, toetada ülesehitustöid regioonis.
Mais Afganistanis teenistust alustanud järgmise Eesti kaitseväe kontingendi ülem on kolonelleitnant Margus Koplimägi. Patrullbaasis Wahid jätkab teenistust major Eero Aija juhitud Estcoy-14, mida toetab Camp Bastionist rahvuslik logistiline toetuselement NSE-13 kapten Rivo Aaveli juhtimisel. Lisaks jalaväekompaniile teenivad Afganistanis Eesti kontingendi koosseisus lähikaitsemeeskond ja staabiohvitserid.
Eesti kaitseväelased osalevad NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekujõudude operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. -
Ajateenistuse lõpetas üle tuhande reservväelaseKaitsevägi saatis täna reservi üle tuhande ajateenistuse lõpetanud reservväelase Lõuna ja Kirde Kaitseringkonnast.
Kuperjanovi jalaväepataljon saatis täna reservi luurekompanii, kui kõige tublima allüksuse, ülejäänud lähevad reservi järgmisel nädalal.
Pataljoni ülem major Maidu Allikas tänas ajateenijaid viimasel pidulikul rivistusel kohusetundlikkuse ja initsiatiivi eest ning tuletas meelde, et ees ootab teenistus reservväelasena. "Kui olukord nõuab, tuleb teil uuesti teenistusse saabuda, kuid siis teate, et teie kõrval on relvavennad, kes on sama hästi välja lõpetatud kui teie,“ ütles major Allikas.
Eelmise aasta juulis ja oktoobris alustas Kuperjanovi jalaväepataljonis teenistust üle 600 ajateenija, kellest umbes 10% soovib edasi teenida kaadrikaitseväelasena.
Täna reservi läinud Viru pataljoni aspirant Kristjan Jekimovi sõnul oli ajateenistus palju huvitavam kui ta eeldas: “Sain tohutus koguses juhtimiskogemust, füüsiline vorm on arenenud, distsipliin on paremaks läinud, puhtuse, hügieeni ning korra armastamine on juurde tulnud. Neile, kel ajateenistus veel ees, ma soovitaksin võtta ajateenistusest kõik, mis võtta annab.“
Kirde Kaitseringkonna üksustest läks Pioneeripataljonist reservi 263, Suurtükiväepataljonist 123, Õhutõrjepataljonist 233 ja Viru jalaväepataljonist 306 ajateenistuse lõpetanut.
Ülejäänud Põhja-, Lõuna- ja Kirde kaitseringkondade ajateenijad lähevad reservi järgmisel ja ülejärgmisel nädalal.
-
Primus tunnustas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kõrgharidusalaseid saavutusiKaitseväe Ühendatud Õppeasutused pälvisid aprillis kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmi Primus tunnustuse 2011. aasta parimate saavutuste konkursil õppekavaarenduse edulugude koostöö ja aasta õppiva õppejõu kategooriates.
Tunnustuse õppekavaarenduse valdkonnas tõi õppeasutustele ligi poolteist aastat väldanud protsess, mille käigus mindi üle väljundipõhistele ainekavadele. Antud valdkonnas KVÜÕAle osaks saanud tunnustus on seda mõjusam, et konkureeriti suurte kõrgkoolidega nagu Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Maaülikool.
Õppeainete õpetamise tingimusi ja korda kirjeldavate ainekavade ümbertöötamisest vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi poolt kehtestatud uutele nõuetele võttis osa kogu õppeasutuse õpetav koosseis. KVÜÕA korraldas mitu ühisseminari ja iga õppejõu ainekava(de)le anti vähemalt kaks korda tagasisidet (sh kaasõppejõudude poolt), mis võimaldas dokumentatsiooni korrastada ja täiustada ning muuta õppuritele arusaadavamaks.
Lisaväärtuse andsid õppeasutusele nimetatud kategoorias kaks 2011. aastal algatatud ja KVÜÕA õppetöö kvaliteeti terviklikule parandamisele suunatud projekti. Neist esimene – mentorlus – keskendub esmajoones õppeasutuse uue õppejõu sisseelamisele ning mentori toel omaenda õppemetoodilise tegevuse ülesehitamisele. Teine projekt – tunnivaatlus – on suunatud õppejõudude omavahelise kostöö laiendamisele kogemuste vahetamise, teiste õppeainete parema tundmaõppimise ning õppeainete omavahelise seostamise ja toetamise kaudu.
Aasta õppiva õppejõu kategoorias sai preemia KVÜÕA füüsikadotsent Svetlana Ganina, kes läbis programmi raames kaheksa erinevat koolitust kokku 17,5 EAP mahus. Lisaks täidab Svetlana Ganina 2011. aastast alates KVÜÕA mentorõppejõu ülesandeid ning koordineerib, suunab ja soovitab programmi Primus raames koolitusi kogu KVÜÕA õpetavale koosseissule.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused alustasid partnerlust sihtasutuse Archimedese poolt ellu viidavas kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmiga Primus 2008. aastal. Programmi eesmärgiks on parandada kõrgkooliõppe kvaliteeti ja tõsta kõrgkoolilõpetajate konkurentsivõimet. Programmi Primus rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist ning selles osaleb suurem osa Eesti avalik-õiguslikest ülikoolidest ja riiklikest ning era rakenduskõrgkoolidest. -
Soome õhuväe ülem: Ämari lennubaas on Eestile vajalikTäna, 24. mail tutvus kindralmajor Lauri Puranen Ämari lennubaasiga ja kohtus Eesti õhuväe ülema brigaadikindral Valeri Saarega ning õhuväe staabi ülema kolonelleitnant Jaak Tarieniga.
Soome õhuväe ülem sai ülevaate Ämari lennubaasi hetkeseisust ja tulevikuplaanidest. Samuti arutasid Eesti ja Soome kolleegid edaspidist kahe õhuväe vahelist koostööd, nagu näiteks koostöö jätkamist radarihangetel.
Kindralmajor Puranen avaldas Eesti õhuväele kiitust. „Ämari lennubaas näeb väga hea välja. Tundub, et sellest saab väga operatiivne ja funktsioneeriv lennubaas. Jään ootama, mil lennubaas on täielikult töövalmis,“ ütles kindralmajor Puranen.
Kindralmajor Puranen tunnustas Eesti õhuväge tehtu eest ja lisas, et sellise õhubaasi olemasolu on Eestile äärmiselt vajalik.
Eesti ja Soome õhuväed on varasemalt koostööd teinud eelkõige koolituse alal. Soome õhuväe väljaõppekeskuses Tikkankoskil on õpetatud Eesti side- ja radarispetsialiste. -
Viru pataljoni asus juhtima kolonelleitnant Eero KinnunenViru jalaväepataljonis Jõhvis andis täna keskpäeval väeosa senine ülem major Janno Märk pataljoni juhtimise ja lipu üle kolonelleitnant Eero Kinnunenile.
„Pataljoni ülema ametikoht on kaitseväe ohvitseri teenistuse üks kõrghetki,“ ütles üle kahe ja poole aasta pataljoni juhtinud major Märk, kes andis enda sõnul oma lõpueksami äsja lõppenud Kevadtormil. “Pole paremat rotatsiooni lõppu kui juhtida õppusel tuhandest mehest koosnevat pataljoni.“
Viru jalaväepataljoni juhtima asunud kolonelleitnant Eero Kinnunen teenib Eesti Kaitseväes 1994. aastast. Ta on teeninud Põhja üksik- jalaväe kompaniis, tagalapataljonis, Balti pataljonis, Scoutspataljonis ning Maaväe staabis. Ta on lõpetanud Ameerika Ühendriikide Maaväe staabikolledži.
Kolonelleitnant Kinnunen oli 2003. aastal Eesti esimese Iraagi operatsioonil teeninud jalaväerühma Estpla-7 ülem, 2008. aastal juhtis ta Afganistanis jalaväekompaniid Estcoy-5.
Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel tõstis esile kolonelleitnant Kinnuneni teadmisi ja oskusi, mis aitavad säilitada ning arendada Viru jalaväepataljoni traditsioone ning seni õppustel näidatud häid tulemusi
Viru jalaväepataljon õpetab sõdureid välja peamiselt kahel suunal: jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad - laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed ning tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk - ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele.
Viru pataljoni senine ülem major Janno Märk jätkab teenistust kaitseväe juhataja sõjalise nõuniku ametikohal. -
Kolmemõõtmeline malelahing kutsub tegema võidukäikuSel nädalal alustas Kaitseressursside Amet Kõrgema Sõjakooli värbamiskampaania teise etapiga. Kampaania räägib kaitseväelase karjääriks vajalikest isiksuseomadustest ning näitab elukutsevaliku ees seisvatele noortele ohvitseriametit kui põnevat väljakutset.
„Sinu võidukäik – Kõrgem Sõjakool“ on kampaania teise etapi põhisõnum, mida esitab kolmemõõtmelist malelahingut kujutav animatsiooniklipp. Kampaania loovlahenduse välja töötanud reklaamiagentuur DDB projektijuht Joosep Volkmann kommenteerib: „ Oma lahendustega soovime intrigeerida teraseid, mõtlevaid noori ning tahame neile näidata, et samu omadusi, mida noored hindavad iseenda ja oma sõprade puhul ning mida väärtustab tsiviilmaailm, hinnatakse samaväärselt militaarmaailmas, ohvitseri elukutse puhul.”
Klipis missioonile saadetud malendi edu tagab taktikalise mõtlemise oskus, reaktsioonikiirus ja ettenägemisvõime. Neidsamu omadusi oodatakse ohvitserikarjääri valinud noorelt. Animatsiooniklipp hakkab jooksma kinodes enne seansi algust ning seda on võimalik vaadata välimeedias eksponeeritud QR-koodiga ühendudes.
Kampaaniakeskkonnas www.elukutse.ee saab ennast proovile panna ka kampaania esimese etapi mõttemängu läbides. Mängus tagavad edu kampaania põhisõnumis rõhutatud ohvitserikutseks olulised isiksuseomadused nagu otsustusvõime, analüütiline mõtlemine ning mõtlemis- ja reageerimiskiirus.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline rakenduskõrgkool. Ajateenistuse läbinud Eesti Vabariigi kodanikud saavad kolmeaastase põhikursuse lõpetamisel rakenduskõrghariduse sõjalises juhtimises maaväe, mereväe või õhuväe õppesuunal. Eelnevalt kõrghariduse omandanutel on võimalik õppida ohvitseriks aastasel nooremohvitseride kursusel. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu kuuluvas lahingukoolis omandavad kutsehariduse kaadriallohvitserid.
2012. aasta värbamiskampaania looja on reklaamiagentuur DDB. Kaitseressursside Ameti ülesannete hulka kuulub Kaitseväe personali värbamine koostöös kaitseväega ning kaitseväelase karjääri tutvustamine ja populariseerimine avalikkuses.