Uudised
-
Kõrgema Sõjakooli uksed on reedel huvilistele avatudReedel kella üheksast kuni kella kolmeni ootab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool huvilisi selle õppeaasta viimasele lahtiste uste päevale tutvuma tulevaste kaitseväe ohvitseride õppe ja elu-oluga.
Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päeval räägivad kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ja eluruume, KVÜÕA muuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägitakse sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ja ajaloolistest traditsioonidest.
Noortele, kel huvi astuda Kõrgemasse Sõjakooli, jagatakse täpsemat informatsiooni sisseastumiskatsete ja õppimisvõimaluste kohta.
Klassiekskursioonidel ja gruppidel on vajalik eelregistreerimine aadressil [email protected]. Üksikülastajatele algavad ringkäigud iga täis- ja pooltund.
Seekordsele lahtiste uste päevale on registreerinud üle 250 noore. Sõjakooli külastavad nii põhi- kui ka keskkooliõpilased Haljalast, Narvast, Rakverest, Tartust, Toilast, Valgast, Vastseliinast ja Ülenurmelt.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme.
Sel aastal võetakse sisseastumisdokumente Kõrgemasse Sõjakooli vastu 25. juunist 7.juulini. Sisseastumiskatsed toimuvad 24.-27. juulini. -
Kaitseminister külastas Kevadtormi
Kaitseminister Urmas Reinsalu külastas täna kaitseväe õppust Kevadtorm 2012, et jälgida õppuse käiku ning tutvuda ajateenijate ja reservväelaste teenistusega.
-
President Ilves õppusel “Kevadtorm”: ajateenijad on olnud jälle head õpilased ja reservväelased kinnitavad taas oma kaitsetahet"Ajateenistust lõpetavad noored on seegi kord olnud head õpilased ja reservväelased tõestavad ühiskonna toetust riigikaitsele," ütles president Toomas Hendrik Ilves kaitseväe iga-aastasel suurõppusel "Kevadtorm".
Riigipea tutvus õppusel major Tarmo Luhaääre juhitava Tagalapataljoni tegevusega ning külastas kaitselahinguks valmistuvat reservpataljoni, mille ülem on kolonelleitnant Eero Kinnunen, samuti reservväelastest ja kaitseliitlastest moodustatud Kaitseliidu malevate staape.
"Mul on hea meel näha iga aastaga järjest paremaks kasvavat kaitseväge, noori ja kaasaegseid ohvitsere ning õppimistahtelisi, võimekaid ajateenijaid," tunnustas president Ilves. "Samas on muljetavaldav reservväelaste kaitsetahe, kes leiavad nii enda algatusel kui ka tööandja toel võimaluse osaleda "Kevadtormil"."
Rohkem kui kaks nädalat kestval kaitseväe suurimal õppusel osaleb kokku kuni 4800 inimest, nende seas 1600 reservväelast, kellest 400 on kaitseliitlased. Vastast etendab Scoutspataljon, kellele on allutatud Läti 200-meheline jalaväekompanii ja esimest korda "Kevadtormile" saabunud Leedu armee luurerühma 40 sõdurit. Õppusest võtab osa ka Kaitseliidu küberkaitseüksus.
Riigipea nimetas ajateenistusele suuresti tugineva riigikaitse edukuse aluseks reservi minevate üksuste oskust koos tegutseda ja reservväelaste korduvat täiendõpet.
Eesti pühendumust targalt korraldatud riigikaitsele on liitlased märganud ja tunnustanud, ütles president Ilves. Ta meenutas NATO kõrgete ametnike ja ohvitseride korduvad kinnitusi: Eesti kaitseväe mudel – ajateenistus, reservarmee ja profiüksused – on end õigustanud.
Ka sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll OÜ viimase riigikaitselise avaliku arvamuse uuringu järgi peab 92% elanikkonnast ajateenistuse läbimist noormeeste aoks vajalikuks, sh 58% kindlasti vajalikuks ning praeguse ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse ja palgaarmee vahel valides eelistab ligikaudu 2/3 elanikest (63%) praeguse korralduse juurde jäämist.
Vabariigi Presidenti kui riigikaitse kõrgemat juhti saatsid õppusel "Kevadtorm" kaitseminister Urmas Reinsalu ning kaitseväe juhataja, brigaadikindral Riho Terras ja maaväe ülem, kolonel Indrek Sirel.
-
Sõjaväelogistikute õppekogunemine jõuab haripunktiTäna, 15. mail algavad Kaitseväe Logistikakeskuse transpordipataljoni reservõppekogunemisel pataljonisisesed koostööharjutused.
„See on reservväelaste jaoks õppuste kõige olulisem etapp, kus pannakse proovile nii ajateenistuses õpitud ja õppekogunemise käigus meelde tuletatud tehnilised oskused kui ka meeskonnavaim. Ilma meeskonnavaimuta ei ole üksikute sõjaväelogistikute suurepärastest oskustest ja teadmistest mingit kasu,“ ütles Logistikakeskuse ülem ja õppuse üldjuht kolonelleitnant Kalev Koidumäe.
Kolmepäevase koostööharjutuse raames lihvitakse transpordipataljoni allüksuste omavahelist koostööd. Samal ajal treenib Logistikakeskuse staap keskalluvusega üksuse tasandil vedude planeerimist ning staabiprotseduure.
Reservõppekogunemine algas 2. mail kui õppekogunemisele saabusid reservväelastest ohvitserid ja allohvitserid. 9. mail liitus õppekogunemisega pataljoni reakoosseis, kes seejärel viie päeva jooksul tuletasid meele üksikvõitleja ning erialaspetsialistide nagu autojuhtide, meedikute ja kokkade oskusi. Samuti harjutati allüksuse tegutsemist olukordades, kus motoriseeritud rännakul puruneb sõidukil rehv, teel leitakse taksitus, satutakse liiklusõnnetusse või kui tuleb evakueerida katkist sõidukit. Lisaks õpiti kolonnide julgestamist ja tegutsemist sattumisel vaenlase varitsusele.
21. mail toimub Klooga harjutusväljal kõigil õppusel osalenud kaitseväelaste pidulik rivistus, kus ergutatakse silmapaistvamaid reservväelasi. Õppekogunemine lõpeb 22. mail.
Õppuse põhitegevus toimub Klooga harjutusalal ning Tallinna lähistel Männiku harjutusalal. -
Kaitseväe autod sattusid liiklusõnnetusseTäna hommikul juhtus liiklusõnnetus kahe õppusel Kevadtorm osaleva sõidukiga Ida-Viru maakonnas Maidla vallas Veneoja külas.
Õnnetuse käigus sõitis Volvo sõjaväemaastur otsa eesliikuvale samasugusele masinale. Esialgsetel andmetel pidurdas eesliikuv auto järsult, mida taganttulev sõiduk õigeaegselt ei märganud.
Sõidukites viibis kokku kaheksa ajateenijat. Esialgsetel andmetel sai üks kaitseväelane vigastada, teised sõidukites viibinud isikud toimetati kontrolliks Kohtla-Järve haiglasse, neli kaitseväelast on praeguseks oma üksuse juures tagasi. Õnnetuses osalenud teavitasid oma pereliikmeid ja lähedasi ise.
Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuur alustas väärteomenetlust liiklusõnnetuse asjaolude välja selgitamiseks. Sõjaväepolitsei on algatanud teenistusliku juurdluse.
Õppuse Kevadtorm piirkonnas on kaitseväe juhataja käskkirjaga kehtestatud õppusel osalevatele sõidukitele kiirusepiirang asfaltteel 70 ning kruusateel 50 ja pinnasekattega teel 30 km/h. -
Miinitõrjeoperatsioonilt Open Spirit on leitud viis lõhkekeha
Miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit on esimese 24 tunni jooksul leitud viis maailmasõdade aegset lõhkekeha, neist ühe tegid mereväelased eile kahjutuks, teised lõhatakse esimesel võimalusel.
Rootsi miinijahtijad Koster ja Sparo leidsid kokku kolm kontaktmiini, kaks kontaktmiini on avastas Prantsuse miinijahtija Sagittaire. Kõik leitud miinid asusid Tallinna lahes Naissaare ja Aegna saare lähistel.
Open Spirit on selle aasta suurim miinitõrjeoperatsioon Läänemerel, millest võtab osa 19 laeva 12 riigist. Koos rahvusvahelise tuukriüksusega osaleb operatsioonil pea 700 mereväelast. Miinijahtijad ja tuukrid alustasid lõhkekehade otsimist eile Tallinna lahel, Hiiumaa ja Vormsi ümbruses ning Suures väinas.
Miinide kahjutuks tegemisel jälgivad üksused rangelt keskkonnaalaseid ja ohutustehnilisi piiranguid. Lõhkamised kooskõlastatakse Keskkonnaameti, Veeteede Ameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga.
14-25. maini kestva operatsiooni eesmärgiks on sõdade käigus veesatud meremiinide ja muude lõhkekehade avastamine ja kahjutuks tegemine. Operatsiooni korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis. Sel aastal juhib operatsiooni Eesti Merevägi.
Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkekeha.
-
NATO Kirdekorpuse ülem: ajateenistus peab säilimaTäna külastas õppust Kevadtorm NATO Kirdekorpuse ülem kindralleitnant Rainer Korff ja kohtus kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega, maaväe ülema kolonel Indrek Sireliga ning jälgis õppuse käiku.
„Teie geopoliitiline asend ja sellele vastav kaitseväe struktuur peab ka tulevikus ajateenistust kasutama. Teie kaitsevõime püsib ajateenistuse ja reservarmee toel,“ ütles ajateenijate ja reservväelaste õppust jälginud kindralleitnant Korff.
Kirdekorpuse ülema sõnul võib tulevikus kõne alla tulla Kirdekorpuse harjutamine koos Eesti ajateenijate ja reservväelastega: „See on tulevikus mõeldav ja muidugi sõltub teie enda soovist ja valmisolekust.“
Kirdekorpus on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO üksus, mis on valmis täitma artikkel viiest tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel. Täna osaleb Kirdekorpuse tegevuses 12 riiki. Kirdekorpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal paiknev NATO korpus. Eesti kaitsevägi on saatnud NATO kirdekorpusesse ohvitsere ja allohvitsere alates 2002. aastast.
Kirdekorpus on osalenud operatsioonil Afganistanis kahel korral - 2007. aastal teenis 160 Kirdekorpuse kaitseväelast rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF staabis Kabulis, 2010. aastal mehitasid korpuse ohvitserid ja allohvitserid ühendväejuhatuse staapi.
Szczecinis asuva korpuse staabi ülesandeks on osaleda rahvusvahelistes kriisireguleerimis-, humanitaarabi ja päästeoperatsioonides korpuse või maaväekomponendi staabina. Vajadusel panustavad korpusesse ühe diviisiga kolm asutajariiki Poola, Saksamaa ja Taani.
NATO struktuurireform muudab ka kirdekorpuse ülesandeid NATO operatsioonide ja reageerimisjõudude tegevuse planeerimisel ning osalemisel. -
Kevadtormil osalejad viivitavad vastast
Õppuse Kevadtorm hindamisfaas jätkub täna ja homme Ida-Virumaal viivituslahinguga, mille raskuspunkti kannab reservväelastest formeeritud jalaväepataljon.
-
Lahingukooli kursuslased istutasid Mooste lähistele 5300 kuuseistikutEile istutasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli erialaohvitseride ja erialaallohvitseride baaskursuste õppurid Mooste lähistele Laho järve äärde 5700 kuuseistikut.
Lahingukool pakkus riigimetsa majandamise keskusele abi metsa istutamisel, kuna samas piirkonnas on kaitsevägi aastaid läbi viinud erinevaid harjutusi. Koos metskonnaga leiti istutamiseks sobilik lank harjutusala lähistel teisel pool Mooste - Põlva teed.
"Põlvamaa metskond on kaitseväele ja Lahingukoolile väga tänulik!" ütles Põlvamaa metskonna metsaülem Andres Sepp. "Kaitseväe abi metsa istutamisel võtame alati vastu."
Lahingukooli veebli ülesandeid täitva vanemveebel Tanel Aldošini sõnul oli erialaohvitseride ja erialaallohvitseride kursuste ühine puudeistutamine kavandatud nädal aega kestnud lõpuharjutuse viimasele päevale sisemise sideme tugevdamise eesmärgil. Ühtlasi tundis ta head meelt, et kaitseväelased said looduskeskkonnale, mida nad oma väljaõppes harjutusalana kasutavad, puudeistutamisega ka midagi tagasi anda.
Kuuski oli istutamas 60 inimest, neist 53 kursuslast ja seitse lahingukooli instruktorit. Istikud said juured mulda mõne tunniga.
-
Sõjalaevad ja tuukrid asuvad Open Spiritil miine otsima
Homme alustavad maailmasõdade aegsete lõhkekehade otsimist miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit osalevad 19 sõjalaeva ja rahvusvaheline tuukriüksus.
Laeva lahkuvad Tallinna Vanasadamast ja Miinisadamast homme hommikul. Miinijahtijad hakkavad otsima lõhkekehi Hiiumaa ja Vormsi ümbruses, Väinameres ning Tallinna lahel Naissaarest põhja pool. Hiiumaal Suursadamas tegutseb rahvusvaheline tuukriüksus, kuhu kuuluvad miinituukrid Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Hollandist ja Eestist.
Miinitõrjeoperatsioonist võtab osa pea 700 mereväelast 12 riigist. „Open Spirit on väljapoole Läänemerd jäävate riikide mereväelaste seas alati oodatud sündmus, kuna tegemist pole pelgalt õppuse vaid operatsiooniga, mille käigus lõhatakse ehtsaid miine,“ ütles operatsiooni üldjuht, mereväe staabi ülem kaptenleitnant Ivo Värk. Tema sõnul leidub Läänemeres seni väga erilisi ajaloolisi lõhkekehi, mis pakuvad meremiinide asjatundjatele suurt huvi. „2009. aasta Open Spiriti käigus tegime kahjutuks II Maailmasõja aegse puidust kestaga saksa päritolu miini, mõned aastad tagasi leidsime miinitõrjeoperatsiooni käigus Krimmi sõja aegse miini“.
Operatsiooni toetavad reservohvitserid Kaitseliidu Meredivisjonist. Operatsiooni paremaks koordineerimiseks teeb merevägi koostööd Keskkonnaameti, Veeteede ameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga.
Eile korraldasid operatsioonil osalevate laevade meeskonnad Tallinnas jalgpalliturniiri, mille võitsid Rootsi mereväelased.
Open Spirit on rahvusvaheline miinitõrjeoperatsioon, millest eesmärgiks on sõdade käigus veesatud meremiinide ja muude lõhkekehade avastamine ja kahjutuks tegemine. Operatsiooni korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis. Sel aastal juhib operatsiooni Eesti Merevägi.
Eesti vetes on miinitõrjeoperatsioone korraldatud 18 aastat. 1994. aasta juulis ja augustis külastasid Eestit esmakordselt Rootsi mereväelased geoloogiakeskuse uurimislaevaga “Ocean Surveyor” ning uurisid kokku seitset erinevat ala, kus arvati olevat I ja II maailmasõja aegseid lõhkekehi. Open Spirit-i nimelise operatsiooni ajalugu Balti riikides ulatub 1996. aastasse, mil Saksa Mereväe juhtimisel viidi Riia lahes läbi miinitõrjeoperatsioon Baltic Sweep. 1997. aastal arendati sellest algatusest välja Open Spirit. Rootsi Mereväe initsiatiivil algatati Balti riikide vetes algatatud miinitõrjeoperatsioon MCOPEST/LAT/LIT. 2006. aastal arendati Rootsi algatusel ja Saksamaa toetusel välja Balti Lõhkekehade Kahjutustamise Ümarlaud (Baltic Ordnance Safety Board BOSB) loomaks asutust, mis koordineeriks Läänemere piirkonna miinitõrjest huvitatud ja panustamisvõimeliste riikide ühiseid jõupingutusi lõhkekehade kahjutuks tegemisel.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 150 000 meremiini, neist 80 000 Soome lahte. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkekeha.