Uudised
-
Kindral Laaneots: olen Afganistanis teenivate Eesti sõdurite üle uhkeAfganistanis teenivaid Eesti kaitseväelasi külastav kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots tunnustas Eesti sõdureid hea teenistuse eest rahutus Helmandi provintsis.
"Olen Eesti sõdurite üle uhke. NATO liitlaste kõigi tasemete ülemad, kõik alates Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse juhatajast kindral James Mattisest, ISAF’i Edelaregiooni väejuhatuse ülemast kindralmajor John Toolanist ja Helmandi väekoondise ülemast brigaadikindral Patrick Sandersist, kellega ma täna kohtusin, on teid ülivõrdes kiitnud," ütles kindral Laaneots kohtumisel sõduritega Helmandi provintsi keskosas asuvas patrullbaasis Wahid.
„Estcoy-12 on olnud major Martin Kuke juhtimisel tubli ja edukas püstitatud eesmärkide saavutamisel. Eriti tõstan esile lahingpioneere ja demineerimismeeskonda, kes on koostöös jalaväelastega avastanud ja teinud kahjutuks märkimisväärsel hulgal liitlasvägede ründamiseks paigaldatud lõhkekehi,“ lisas kindral Laaneots.
Eesti sõdurid on viimase poole aasta jooksul avastanud ja kahjutuks teinud üle saja Afganistani valitsusvastaste mässuliste valmistatud ja paigaldatud lõhkekeha, mis ületab 4,2 korda eelmise poolaasta rekordit.
Kindral Laaneots rääkis kohtumisel Estcoy kaitseväelastega kaitseväe arenguplaanidest, kaitseeelarvest ja majandusolukorrast. Kaitseväe juhataja kinkis hea teenistuse eest kõigile Estcoy-12 kaitseväelastele hinnalise noa.
Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots külastas Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis patrullbaasis Wahid teenivat Eesti jalaväekompaniid Estcoy-12 ning kohtus NATO juhitava ISAF Edelaregiooni väejuhatuse ülema, Ameerika Ühendriikide merejalaväe kindralmajor John A. Toolaniga ning Helmandi väekoondise ülema, Ühendkuningriigi brigaadikindral Patrick Sandersi ning eestlaste lahingugrupi ülema kolonelleitnant Ed Fentoniga.
Jalaväekompanii Estcoy-12 ülem major Martin Kukk andis ülevaate üksuse tegevusest ja olukorrast Nad-e-Ali piirkonnas. Kaitseväe juhataja tutvus põhjalikult patrullbaasiga Wahid ja kontrollpunktiga Limbang.
Eesti jalaväekompanii Estcoy-12 alustas teenistust Helmandi provintsis selle aasta maikuus. Eesti osaleb Afganistani ülesehitamises alates 2003. aastast. Praegu teenib NATO juhitud Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistanis enam kui 160 Eesti kaitseväelast. -
Mereväe õppekogunemine jõudis lahingutegevuseniMereväe reservõppekogunemisel algas koondharjutuse faas, kus pannakse proovile reservväelaste oskused ja teadmised miinitõrjes, sadamakaitses ja mereväe üksuste juhtimisel.
Reservväelase vanemleitnant Kuno Peeki sõnul on õppekogunemisel ohvitseri jaoks kõige väärtuslikumad need ülesanded, mis on seotud üksuse juhtimisega, käsu saamise ja selle täitmisega.
„Siit saadav juhtimiskogemus on väga väärtuslik, sest ükski tsiviilkoolitus ei suuda samaväärset kogemust pakkuda,“ ütles Peek. Lisaks rõhutas ta sõprust ja relvavendlust, mis reservväelasi seob ja seeläbi tugeva usaldussideme loob.
Sel nädalal täidavad reservväelased mereväebaasis ja Hara sadamas rannakaitse-, laevastiku- ja juhtimisüksuste valmisoleku hoidmise ning väljaõppetaseme ühtlustamise eesmärgil erinevaid ülesandeid. Ligikaudu poolsada ohvitseri, allohvitseri ja spetsialisti täiendavad oma oskusi ja koostöövõimet. Õppekogunemisele saabunud isikkoosseis on läbinud väljaõppe väga erinevatel aastatel, mistõttu pannakse erilist rõhku väljaõppetaseme ühtlustamisele.
Nii otsivad reservväelased sel nädalal Hara sadama piirkonnas miinijahtijaga EML Sakala õppemiine, mis patrulllaevalt EML Ristna eelnevalt merre peideti. Allveeroboti meeskond harjutab miinide avastamist sügavamalt kui EML Sakala 10-meetrine avastussügavus ning tuukrid laskuvad avastatud miinide juurde. Maapealse baaskaitsemeeskonna ülesanne on operatiivkeskuse turvamine, kust kogu tegevust juhitakse.
3. oktoobril alanud mereväe reservõppekogunemine kestab 14. oktoobrini.
Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest toetuslaevadest. -
Edelaregiooni väejuhatuse ülem: eestlased on väga professionaalsedAfganistani Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude Edelaregiooni väejuhatuse ülem kindralmajor John A. Toolan külastas eestlaste patrullbaasi Wahid ja andis Eesti sõduritele kõrge hinnangu.
Kindralmajor Toolan tutvus lähemalt jalaväekompanii Estcoy-12 tegevusega ning tänas eestlastest koalitsioonipartnereid. Kompanii juhtkond andis kindralmajor Toolanile ülevaate eestlaste teenistusest oma vastutusalas, samuti vastasest ning kohalikust elanikkonnast.
„Olen uhke, et olen saanud teenida koos eestlastega, sest te olete väga professionaalsed sõdurid, kuid enne kojusõitu on veel vaja rasket tööd teha“, ütles kindralmajor Toolan kohtumisel Eesti kaitseväelastega.
Peale ametlikku briifingut kohtus kindral eesti sõduritega vabamas õhkkonnas, kõne all oli nii eestlaste varasemad teenistuskogemused Afganistanis kui koostöö kohalike relvajõudude esindajatega.
Regionaalse väejuhatuse ülem tunnustas eestlaste väljaõpet, mis on võimaldanud hetkel Helmandis teenivatel Eesti kaitseväelastel leida ning kahjutuks teha rekordkoguse improviseeritud lõhkekehasid. Mais alanud teenistuse jooksul on eesti kaitseväelased leidnud ja kahjutuks teinud üle saja lõhkekeha.
Afganistanis teeniva jalaväekompanii Estcoy-12 peamine ülesanne on hoida oma vastutusala ja kaitsta kohalikku elanikkonda. Lisaks on kompanii ülesanneteks koostöös Afganistani Rahvusliku Armee ja politseiga toetada ülesehitustöid, hoida ala puhtana isevalmistatud lõhkekehadest ja valitsusvastastest mässulistest.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetusüksusest, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest. -
Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede peastaapide ülemad arutasid sõjalist koostöödEesti brigaadikindral Riho Terras, Läti brigaadikindral Andis Dilans ja Leedu kolonel Vilmantas Tamosaitis arutasid Narvas kaks päeva kolme riigi vahelise sõjalise koostöö edendamist.
„Eesti, Läti ja Leedu vaheline sõjaline koostöö on kulgenud hästi ja plaanipäraselt. Arutasime, kuidas seda ühistegevust veelgi suurendada,“ ütles brigaadikindral Riho Terras. “Kõne all oli ka meie kolme riigi kaitsevägede koostöö tihendamine NATO Kirdekorpusega“.
Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased arutasid kohtumisel harjutusalade ühise kasutamise võimalusi, samuti NATO õhuturbemissiooni, kolme riigi koostööprojektide ning sõjalise hariduse ja väljaõppe arengut.
Peastaapide ülemate kohtumise eesmärk on ette valmistada Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajate kohtumine sel sügisel Eestis.
Eesti, Läti ja Leedu alustasid peatselt pärast iseseisvuse taastamist regulaarseid kohtumisi kaitsekoostöö arutamiseks. Esimese sõjalise koostööprojekti - Balti pataljoni - initsiatiivile pandi alus aastatel 1993-1994. Idee algatajateks olid kolme riigi kaitseväge juhatajad ning peagi pälvis see Lääneriikide laialdase toetuse. Lähtudes Balti pataljoni rajamisel käsutatud kontseptsioonist algatasid Eesti, Läti ja Leedu järgnevalt mitmeid uusi sõjalisi koostööprojekte.
Praegu on Eesti, Läti ja Leedu pikaajalisteks kaitsealasteks koostööprojektideks õhuseiresüsteem BALTNET, miinitõrjeeskaader BALTRON ja Tartus tegutsev Balti kaitsekolledž BALTDEFCOL.
-
Kolmanda laevakaitsemeeskonna ettevalmistus hakkab lõpule jõudmaTäna harjutas laevakaitsemeeskond Naissaare lähistel eelseisvaks operatsiooniks Adeni lahel koostöös piirivalvega kaubalaeva kaitsmist piraatide rünnakute eest.
Kolmanda laevakaitsemeeskonna ülem leitnant Indrek Reinbach ütles, et tegemist on seni õpitu kontrollimisega, sest meeskonna väljaõpe hakkab lõpule jõudma. Samas on leitnant Reinbachi sõnul neil veel aega oma oskusi lihvida.
„Jäin õppusega rahule, kuid meie väljaõpe ei ole veel päris läbi ja saame veel harjutada,“ hindas leitnant Reinbach laevakaitsemeeskonna õppust kordaläinuks. „Meeskond on oma tegevust harjutanud nii sadamas kai ääres kui mereväe alustel merepeal.“
Laevakaitsemeeskonna valmisolekuharjutuse stsenaarium järgi viis mereväe miinijahtija EML Sakala meeskonna liikmed eskorditavat laeva mängiva piirivalvelaeva pardale. Seejärel tuli meeskonnal laeva kaitsta piraatide rünnakute eest.
Harjutusel mängisid kiirpaadiga ründavaid piraate viis politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri ametnikku, eskorditava kaubalaeva rollis oli piirivalvelaev PVL-107 „Kõu“ koos meeskonnaga.
Harjutusel osales lisaks laevakaitsemeeskonna üheteistkümnele liikmele kaks hindajat mereväest ning viis vaatlejat politsei- ja piirivalveametist.
Operatsiooni Atalanta ülesanne on Maailma Toiduprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivate ning teiste Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine. Merevägi osaleb operatsioonil alates 2010. aasta teisest poolest. Teine laevakaitsemeeskond alustas teenistust 27. aprillil ja naaseb koju novembris. -
Üle tuhande noore alustas kaitseväeteenistustKäesoleva aasta viimane ajateenistusse kutsumine on lõppenud, sel nädalal asus oma riigi kaitsmist õppima üle 1200 noore.
„Eesti kaitsevägi peab põhinema ajateenistusel, sest mehed peavad ju teadma, mida teha sel juhul kui keegi peaks meid ründama,“ ütles pioneeripataljonis teenistust alustanud Raplast pärit Janek Laoväli. Värske reamees Laoväli on ka Kaitseliidu liige ja soovis teenida just pioneeripataljonis, kuna ka tema enda malevas plaanitakse pioneerirühma loomist.
Üle Eesti pärit noored asuvad ajateenistuskohustust täitma Viru ja Kuperjanovi jalaväepataljonides, pioneeri-, logistika-, suurtükiväe- ja õhutõrjepataljonis, Vahipataljonis ning Staabi- ja Sidepataljonis ja 1. jalaväebrigaadis.
Vahipataljonis asus teenistusse 157, logistikapataljonis 59, Staabi- ja Sidepataljonis 67, 1. jalaväebrigaadis 70, Kuperjanovi pataljonis 349, Kirde Kaitseringkonnas 555, neist Viru jalaväepataljonis 207 ning Tapal asuvates väeosades 348 ajateenijat.
Uued ajateenijad saabuvad kaitseväkke kolmel korral aastas – jaanuaris, juulis ja oktoobris. Jaanuaris ja juulis asus ajateenistusse kokku 2042 kutsealust.Vastavalt sõjalise kaitse kümne aasta arengukavale on ajateenistus peamine vahend kaitseväe reservüksuste mehitamiseks. -
Kirde kaitseringkonna sõdurikodu pälvis auväärse tiitliKirde kaitseringkonna Tapa linnaku sõdurikodu pälvis eile Lääne-Viru maavalitsuses peetud täiskasvanud õppija nädala avaüritusel tiitli „Aasta koolitussõbralikum organisatsioon“.
„Kui ajateenija on teenistuse lõppedes leidnud enda jaoks uusi teadmisi, huvisid, vaatenurki ja teemasid, mille üle mõelda, on sõdurikodu oma eesmärgi täitnud,“ ütles sõdurikodu juhataja Merje Noormaa ja lisas, et tiitel on tunnustuseks mitte ainult sõdurikodule, vaid ka kõikidele ringkonna teenistujatele „Kirde kaitseringkond toetab igati sõdurikodu ideede realiseerimist. Ajateenijate sisukat vaba aja veetmist, millel on hariv ja arendav suund, peetakse ringkonnas väga oluliseks.“
Täiskasvanud õppija nädalat korraldatakse Eestis alates 1998. aastast Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni eestvedamisel igal sügisel eesmärgiga propageerida elukestvat õppimist ja tutvustada hariduse omandamise võimalusi. Täiskasvanud õppija nädala raames valitakse traditsiooniliselt aasta õppija, aasta koolitaja, aasta koolitussõbralikum organisatsioon ja aasta koolitussõbralikum omavalitsus. -
Innukad noored ajateenistust ei pelgaÜle 300 noore alustavad täna teenistust Kuperjanovi jalaväepataljonis . Kahe viimase päeva jooksul pataljoni saabunud noored teenivad aega miinipildujapatareis, jalaväe- või luurekompaniis juunikuuni.
“Eelistaksin teenida jalaväekompaniis. Praegu olen ärevil, sest ajateenistus on mulle siiski midagi uut. Aga seda, mis ees ootab, ma ei pelga. Miks peakski?,“ rääkis Tallinnast pärit kutsealune Priit Paluver.
Pataljoni saabumise järel ja õppetöö eel tuli noortel läbida erinevaid etappe, nagu näites ankeetide täitmine, vaktsineerimine, vestlus kompaniiülematega, juuste lõikus, laost varustuse saamine, magalakoha ja kapi valimine. Täna alustatakse juba sõjaväelise tasemekoolitusega.
Kuperjanovi jalaväepataljonis teenib praegu üle 400 ajateenija, kes õpivad nooremallohvitseride baas-ja autojuhtide erialakursustel. Lisandunud üle 300 kutsealuse alustavad sõduri baaskursusega. Kokku teenib pataljonis üle 700 ajateenija.
Kuperjanovi jalaväepataljon on Võrus asuv üks Eesti kaitseväe suurimaid ja moodsamaid väeosasid, pataljoni ajalugu ulatub Vabadussõja aega ning pataljoni embleemiks on kunagiste „surmapataljonide“ eeskujul vapikilbil asetsev pealuu ja kondid. -
Laevakaitsemeeskond harjutab kaubalaeva kaitsmistOperatsiooniks Adeni lahel valmistuv kolmas laevakaitsemeeskond harjutab homme koostöös piirivalvega Naissaare lähistel kaubalaeva kaitsmist piraatide rünnakute eest.
Laevakaitsemeeskonna valmisolekuharjutuse stsenaarium näeb ette olukorra, kus mereväe miinijahtija EML Sakala viib meeskonna liikmed eskorditavat laeva mängiva piirivalvelaeva pardale. Seejärel tuleb meeskonnal laeva kaitsta piraatide rünnakute eest.
Harjutusel mängivad kiirpaadiga ründavaid piraate viis politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri ametnikku, eskorditava kaubalaeva rollis on piirivalvelaev PVL-106 „Maru“ koos meeskonnaga.
Harjutusel osaleb lisaks laevakaitsemeeskonna liikmetele kaks hindajat mereväest ning viis vaatlejat politsei- ja piirivalveametist. Harjutus algab kell üheksa hommikul ja kestab umbes kella neljani õhtul.
Kolmas laevakaitsemeeskond alustab operatsiooni Adeni lahel aasta lõpus. Üheteistkümne liikmelise meeskonna ülem on leitnant Indrek Reinbach.
Operatsiooni Atalanta ülesanne on Maailma Toiduprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivate ning teiste Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine. Merevägi osaleb operatsioonil alates 2010. aasta teisest poolest. Teine laevakaitsemeeskond alustas teenistust 27. aprillil ja naaseb koju novembris. -
Kirde kaitseringkonna värsked ajateenijad alustavad teenistustEsmaspäevast kolmapäevani võeti Kirde kaitseringkonnas vastu värskeid ajateenijaid. Neljapäeval alustab riigikaitsmise põhioskuste omandamist Viru, suurtüki-, õhutõrje- ja pioneeripataljonis 555 noormeest ja kaks neidu.
„Meil on perekonnas selline moto, et kes sõjaväes pole käinud, see ei ole mees. Usun, et sõjavägi kasvatab meest, muidugi on erandid olemas,“ näitas oma suhtumist ajateenitusse värske suurtükiväepataljoni ajateenija Ardo Klandorf. „Olen uurinud endiste ajateenijate käest, mis mind eest ootab ja kui võrrelda nende kogemusi minu isa nõukogude armee mälestustega, siis Eesti kaitseväe ajateenijatel pole põhjust midagi karta.“
Õhutõrjepataljoni õhutõrjepatarei ülem kapten Taavi Talunik tõdes, et noormehed tulevad ajateenistusse erineva suhtumisega – on neid, kelle arvates on ajateenistus iga Eesti meeskodaniku auasi, kui ka neid, kes peavad seda ajaraiskamiseks. „Üks kutsealune ei varjanud oma negatiivset suhtumist ajateenistusse, kuid me oleme talle lubanud, et teeme kõik, et ta muudaks oma meelt ja noormees oli sellise lahendusega nõus,“ rääkis kapten Talunik ja lisas, et tema kogemused on näidanud, et reserviarvamise päeval on väga vähe neid, kes vaatavad tagasi ajateenistuses veedetud ajale kui elust kaduma läinud kuudele.
Kui iga meessoost kodaniku jaoks on ajateenistuse läbimine põhiseaduses sätestatud kohustus, siis õrnema soo esindajad peavad enne ajateenistusse tulemist tõestama pataljoni ülematele, et nad väga tahavad ja on valmis meestega võrdselt „sõdurileiba maitsma“.
„Seaduses on kirjas, et ajateenija on eesti kodanikust meessoost isik. Ehk et kui sul ei ole meestele omaseid suguelundeid, siis sa ei saagi tulla,“ rääkis Võrumaalt pärit Erle Porroson, kes unistas hakata vormikandjaks juba põhikoolis õppides. „Kui ma olin kolmandas klassis, võttis isa mind piirivalvesse kaasa, mäletan kui õnnelik ma olin, et sain relva puhastada. Nii et seal ongi kõige kurja juur,“ naeratas reamees Porroson ja lisas, et tema unistuse elluviimine sõltub sõjakooli saamisest.
Magalat hakkab Erle jagama Läänemaalt pärit Eliis Loosiga, kes on kaitseväelase karjäärist unistanud pea viis aastat. „Paraku ma ei ole oma valikus sada protsenti kindel. Siin soovingi jõuda järeldusele, mida ma tegelikult tahan,“ rääkis aktiivselt kodutütarde ja siis Kaitseliidu ridades kaasa löönud neiu.
Küsimusele, mida kõige rohkem kardate, vastasid nii suurem osa noormeestest, kui ka mõlemad nais-reamehed „füüsilist koormust“. „Muidugi on vahest raske külmas metsas pori sees joosta ja roomata, aga kui see on tehtud, vaat siis on nii hea tunne,“ lausus Loos.
Järgmised kümme nädalat tulevad värskelt ajateenijate ridadesse astunud noormeestel ja neidudel tegevusterohked – vaja on omandada riigikaitsmiseks vajalikud põhioskused, alustades Kaitseväe ülesehitusest ja lõpetades metsalaagris hakkama saamisega. Sinna sekka ka rividrillid, automaadist laskmised, üksikvõitleja oskused, rännakud ja oskus olla väljas mitte ainult enda, vaid ka kogu oma üksuse eest.