Uudised
-
Kaitseväe juhataja andis „Aasta ohvitserile“ ja „Aasta allohvitserile“ kätte preemiadNB! Pildid üritusest http://www.mil.ee/~fotek/gallery/
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis eile Kaitseväe 91. aastapäevale pühendatud vastuvõtul üle „Aasta ohvitseri“ ja „Aasta allohvitseri“ preemiad Kirde Kaitseringkonna Viru pataljoni tankitõrjekompanii ülemale leitnant Ivo Silbaumile ning staabi- ja siderühma ülemale vanemveebel Peeter Einbaumile.
„Ei ole juhus, et selle aasta ohvitseriks osutus leitnant Ivo Silbaum Viru pataljonist. Leitnant Silbaum on õpetanud ajateenijad korralikult välja TT-raketiseadmete MILAN kompaniideks. Selle aasta mais õppustel Kevadtorm näitas reservõppekogunemisele kutsutud TT-kompanii lahinglaskmistel tema käe all eeskujulikke tulemusi ja kõrget motivatsiooni,“ ütles kindralleitnant Laaneots.
"Ohvitseride ja allohvitseride teenistuse eraalgatuslik tunnustamine annab kaitseväelastele motivatsiooni ja innustust oma tööd hästi teha,“ ütles aasta ohvitser. „Tahan tänada eelkõige oma perekonda, kes on minu teenistuse suhtes olnud alati mõistev ja toetav, samuti oma alluvaid: ajateenijaid, reservväelasi ja kaadrikaitseväelasi, kes on minu mõtted ja ideed reaalselt ellu viinud."
50 000 krooni suurust „Aasta ohvitseri” ja „Aasta allohvitseri” preemiat antakse välja kolmandat korda. Preemia andmist finantseerivad ettevõtjad ja reservohvitserid kapten Toomas Luman ja kapten Neinar Seli .
Aasta allohvitseriks nimetati vanemveebel Peeter Einbaum, kes on üks Maaväe allohvitseride foorumi alusepanijaist. Maaväe allohvitseride foorum tegeleb aktiivselt allohvitseride teenistust puudutavate küsimustega kaitseväes. Vanemveebel Einbaum on muuhulgas teeninud NATO staabis Brunssumis.
„Aasta allohvitseri tiitli saamine on seda väärtuslikum, et tegemist kodanike algatusega, mis aitab hoida sidet kaitseväe ja ühiskonna vahel. ütles aasta allohvitser vanemveebel Peeter Einbaum. Aasta allohvitser peab saadud preemiat eelkõige Maaväe allohvitseride foorumi tunnustuseks. Foorumi ülesandeks on edendada Maaväe allohvitseride karjäärisüsteemi.
10 000 krooni suuruse ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Afganistanis teeniva Estcoy-E ülem major Ain Tiidrus, miinijahtija Admiral Cowan komandöri abi leitnant Ott Laanemets, Õhuväe staabi staabiohvitser leitnant Anneli Kajamaa, ja Kaitseväe Peastaabi sektsiooniülem leitnant Tõnis Sõnum.
Allohvitseridest said ergutuspreemia vanemveebel Kaido Kasemets Lennubaasist, vanemveebel Jaanus Kundla Scoutspataljonist, veebel Üllar Käggo Kalevi jalaväepataljonist ja veebel Kalvi Kaart Kaitseliidu Valga malevast.
„Aasta ohvitser“ ja „Aasta allohvitser“ on seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks.
-
Nokia kontserdimajas avati Iraagi-teemaline fotonäitus
Nokia Konterdimajas avati täna fotonäitus „SIERRA-TANGO-OSCAR-NOVEMBER-ECHO: kutsung Iraagist“ ning anti üle auhinnad kolme parima foto autoritele.
Näituse avasid kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ning auhinnad andis üle Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Professionaalsetest fotograafidest koosnev žürii valis parimaks näitusele esitatud fotoks vanemveebel Ivo Petjärve foto „Estpla-9 väljasõit Camp Victory’st Bagdadis. „Võidupildis on läbisegi palju-palju lugusid, ta räägib kõnekalt ja kirjeldab sõjaolukorda eriti liigutaval moel ning mis kõige olulisem - pildi autor on ise
olukorra sees, mitte kõrvaltvaataja,“ leidis žürii.
Teise koha vääriliseks hinnati kapral Siim Ojasoo foto „Rahvusmustrid“ ning kolmanda koha vääriliseks nooremseersant Vahur Olti foto „Sihtmärgi otsingul“.
Konkursi võitjat vanemveebel Petjärve autasustati Kaitseministeeriumi poolt fotokaameraga Canon Digital IXUS 990 IS, teise ja kolmanda koha saanud fotode autoreid 2000-kroonise fotopoe kinkekaardiga. Samuti said kõikide näitusele väljavalitud töö autorid kingituseks 2003. aasta Iraagi kampaaniast rääkiva raamatu
„Cobra II“ ja kaks pääset Nokia Kontserdimaja üritustele.
Näitus on avatud kõigile Nokia Kontserdimaja külastajatele 13. detsembrini. Galerii asub Tallinnas aadressil Estonia pst 9, Nokia Kontserdimajas Solarise keskuses sissepääsuga Rävala pst poolt). Hiljem on kavas viia väljapanek ka teistesse Eesti linnadesse.
Näituse kuraator on Kaarel Mikkin. Ettevõtmist toetavad Kaitseministeerium, Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet.
-
Estcoy-E lõpetas missiooni AfganistanisEesti jalaväkompanii Estcoy-E lõpetas esmapäeval, 16. novembri õhtul teenistuse Afganistanis piduliku rivistusega Camp Bastioni sõjaväebaasis.
Ameerika Ühendriikide Merejalaväe 2. brigaadi ülem brigaadikindral Lawrence D. Nicholson andis Eesti kompanii ülemale major Ain Tiidrusele üle Ühendriikide Mereväe ja Merejalaväe teenetemedali. Viit kaitseväelast tunnustas brigaadikindral Mereväe ja Merejalaväe saavutusmedaliga. Samuti andis brigaadikindral Estcoy-E liikmetele üle NATO missioonimedalid.
„Tänan Teid tehtud töö eest, tunnustan Eesti kaitseväelaste professionaalsust ja kõrget taset,“ ütles brigaadikindral Nicholson.
Kolonelleitnant Kajari Klettenbergile vastutuse üle andnud eelmine Eesti kontingendi ülem Afganistanis major Janno Märk tänas samuti Estcoy-E võitlejaid mehise töö eest. „Eesti sõdurid tõestasid järjekordselt, et on võrdsed partnerid liitlastele ning täitsid vapralt meie liitlaskohust siin kaugel maal,“ ütles kontingendi ülem.
Major Märk andis Ameerika Ühendriikide relvavendadele üle Eesti kaitseväe autasud. Brigaadikindral Nicholson'i autasustati kaitseväe teenetemärgi, pataljoniülemat kolonelleitnant Christian G. Gabaniss’i Maaväe ohvitseri Kuldristi ja Estcoy-E kontaktohvitseri kapten Ryan Petersen'i Maaväe ohvitseri hõberistiga.
Eesti saatis Afganistani valimiste ajaks Helmandi provintsi lisakompanii, kes teenis Ameerika Ühendriikide Merejalaväe alluvuses. Estcoy-E koosseisus teenis 134 kaitseväelast.
Kahest kompaniist koosnev pea 300-liikmeline Eesti kontingent Afganistanis oli läbi aegade suurim Eesti kontingent välisoperatsioonil.
Afganistanis jätkab teenistust Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus teeniv jalaväekompanii Estcoy-9 ja logistiline toetuselement NSE-8.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Tankitõrjelektor esitleb ajaloolist seiklusromaani
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste tankitõrjelektor kapten Tamur Kusnets esitleb täna kell 14.00 Tartus sõjakoolis oma uut raamatut „Hundipäikese aeg. Vaen võtab verejälge.”
„Tegemist on müstikasugemetega ajaloolise seiklusromaaniga, mille sündmused leiavad aset 5. sajandi keskpaigas Euroopas, Suure Rahvasterändamise aja kõrghetkel,” ütles autor raamatu tutvustuseks.
Ilmuv teos on triloogia teine raamat, mis on järg tema eelmisel aastal ilmunud esikteosele „Hundipäikese aeg. Metsiku jahi algus”.
Raamatu kirjutamist ja illustratsioonide joonistamist alustas Kusnets 1990. aastal, esimese rea kirjapanekust raamatu avaldamiseni on seega möödunud pea 20 aastat.
Kusnetsi sõnul tahtis ta eelkõige kirjutada raamatut, mida talle endale lugeda meeldiks. „Kirjutamist alustades oli Eestis karjuv defitsiit nooruslikule meessoole suunatud kirjandusest,” lisas autor.
Kapten Tamur Kusnets on lõpetanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli põhikursuse ja magistriõppe tankitõrje erialal ning peab samas tankitõrjelektori ametit.
-
Aasta ohvitser ja allohvitser teenivad Kirde KaitseringkonnasKaitseväe aasta ohvitseri ja allohvitseri konkursil valis komisjon aasta ohvitseriks Kirde Kaitseringkonnas teenivad tankitõrje kompanii ülema leitnant Ivo Silbaumi ning aasta allohvitseriks staabi- ja siderühma ülema vanemveebel Peeter Einbaumi.
50 000 krooni suurust „Aasta ohvitseri” ja „Aasta allohvitseri” preemiat antakse välja kolmandat korda. Preemia andmist finantseerivad ettevõtjad ja reservohvitserid kapten Toomas Luman ja kapten Neinar Seli .
Aasta ohvitseri leitnant Silbaumi peavad tema ülemad ja teenistuskaaslased tankitõrjealase väljaõppe süstematiseerijaks. Tema väljaõpetatud üksused on saanud kõrge hinnangu nii ülematelt kui väljaõppes osalenutelt. Nii ülemad kui alluvad hindavad leitnant Silbaumi nõudlikkust alluvate ja enda vastu.
Vanemveebel Peeter Einbaum on üks Maaväe allohvitseride foorumi alusepanijaist. Maaväe allohvitseride foorum tegeleb aktiivselt allohvitseride teenistust puudutavate küsimustega kaitseväes. Vanemveebel Einbaum on muuhulgas teeninud NATO staabis Brunssumis.
10 000 krooni suuruse ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Afganistanis teeniva Estcoy-E ülem major Ain Tiidrus, miinijahtija Admiral Cowan komandöri abi leitnant Ott Laanemets, Õhuväe staabi ohvitser leitnant Anneli Kajamaa, ja Kaitseväe Peastaabi sektsiooniülem leitnant Tõnis Sõnum.
Allohvitseridest said ergutuspreemia vanemveebel Kaido Kasemets Lennubaasist, vanemveebel Jaanus Kundla Scoutspataljonist, veebel Üllar Käggo Kalevi jalaväepataljonist ja veebel Kalvi Kaart Kaitseliidu Valga malevast.
„Aasta ohvitser“ ja „Aasta allohvitser“ on seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks.
-
Kaitseväe Logistikakeskus koolitab kadetteKaitseväe Logistikakeskus korraldab logistika erialakursuse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kadettidele.
„Hea ettevalmistusega sõjaväelogistikute järelkasv on kriitilise tähtsusega kogu Eesti kaitsevõime seisukohalt. Meie logistikapataljonis on pikaajalise praktilise kogemusega ja ka sõjalise operatsioonikogemusega instruktorid, kes teavad milline vastutus on sõjaväelogistikutel,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonel German Kesa.
Täna algava ja 25 nädalat kestva erialakursuse eesmärgiks on kaitseväele sõjaväelogistika spetsialistide ettevalmistamine.
Kursusel antakse sõjaväelogistiku eriala valinud sõjakooli kadettidele teadmised logistika alustest, finantsjuhtimisest ja tööohutusest ning oskused logistikaüksuste tegevuste planeerimiseks ja juhtimiseks kõigi logistika põhifunktsioonide lõikes.
Esimene lend sõjaväelogistika ohvitsere lõpetas Kaitseväe Logistikakeskuse logistika erialakursuse 2008. aastal. Varasematel aastatel koolitati kadette sõjaväelogistikuteks Soome Vabariigis.
Kaitseväe Logistikakeskuse ülesandeks on osutada kaitseväele Eestis ja välisoperatsioonipiirkondades üld- ja otsetoetust kõigi logistikaliste funktsioonide osas selliselt, et oleks tagatud esmane iseseisva kaitsevõime, välisoperatsioonide toetus ja vastuvõtjariigi toetus.
-
Afganistanis teeninud kirurg: tsiviilarstidel on võimalus panustada Eesti riigikaitsesseTäna, 13. novembril tutvustas reservkapten doktor Tiit Meren residentidele ja arstitudengitele teenimisvõimalusi konfliktipiirkondades.
„Meie noored arstid saavad ülikoolis hea hariduse ja võimalus oma kirurgioskused proovile panna konfliktipiirkonnas, ei anna neile mitte ainult hindamatuid kogemusi, vaid on neile ka võimaluseks panustada Eesti riigikaitsesse,” ütles doktor Meren. „Iga kirurg maailmas tahab konfliktipiirkonnas töötada, sest sealsed kogemused on kirurgi professionaalsuse kohapealt hindamatud ja neid saab tsiviilmeditsiinis rakendada.”
Oma loenguga jagas doktor Meren kirurgiaalaseid kogemusi teenistusest Afganistanis Helmandi provintsis Camp Bastioni haiglas ning andis ülevaate sealsest olukorrast.
„Meie kokkusaamise initsiatiiv tuli tudengite endi poolt ja lisaks minu loengu akadeemilisele ja erialasele poolele oli eesmärgiks kohale tulnutele tutvustada kuidas tsiviilmaailmas kirurgidena töötavad arstid saavad olla kasulikud kaitseväele,” ütles Meren.”Loomulikult on lisaks arstioskustele vaja omandada ka kaitseväe poolt pakutavad sõjalised teadmised.“
Kohtumisele Magdaleena haiglas oli ennast kirja pannud üle kuuekümne Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residendi ja tudengi. Kohapeal tutvustas noortele arstidele kaitseväes teenimise võimalusi ka Kaitseväe Värbamiskeskuse esindaja.
Veresoontekirurgiale spetsialiseerunud doktor Meren teenis Camp Bastioni haiglas 2008. aasta juulist novembrini. Camp Bastioni laiendatud välishospidalis ravitakse Helmandi provintsi lahingutes ja rünnakutes haavata saanud liitlasvägede sõdureid aga ka kohalikke elanikke.
Hetkel teenib Camp Bastionis arstina leitnant Lauri Lemming, kes on erialalt lastekirurg. Leitnant Lemming on lõpetanud reservtervishoiutöötajate sõjalise baaskursuse. Enne välisoperatsiooni läbis ta Ühendkuningriigi välihaigla missioonieelse koostööharjutuse. -
Eesti ja Soome kaitseväe juhatajad pidasid nõu
Soomet külastanud Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots vahetas Soome kaitseväe juhataja kindral Ari Puheloineniga kogemusi ja kavandas edasist sõjalist koostööd.
„Meil on olnud ja on Soome ohvitseride ning Soomega laiemalt väga eriline, vennalik suhe,“ ütles Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Meie kõnelused hõimuvendadega on olnud alati otsekohesed ja avameelsed.“
Soome ohvitserid andsid kindralleitnant Ants Laaneotsale ülevaate Soome sõjalise riigikaitse arengust, Soome kogemustest rahvusvahelistel operatsioonidel, mobilisatsioonisüsteemist ja riigikaitse juhtimisest sõjaajal.
Kindralleitnant Laaneots kohtus Soome kaitseministri Jyri Häkämiehega, külastas Uti jäägrirügementi ja Soome Riigikaitse Kõrgkooli Santahaminas. Kõne all olid ohvitseride haridusküsimused ja edasiõppimisvõimalused neile eestlastele, kes on alustanud oma sõjalist väljaõpet Soomes. Üle saja Eesti ohvitseri on saanud sõjalise hariduse Soomes. Soome oli esimene vaba maailma riik, kes avas pärast Eesti taasiseseisvumist oma sõjakooli uksed tulevastele Eesti ohvitseridele.
Kindralleitnant Laaneots osales Eesti Vabadussõja teemalise näituse avamisel Riigikaitse Kõrgkoolis Santahaminas, mis jutustab vennasrahvaste eestlaste ja soomlaste relvavendluse algusest, kui soomlased võitlesid koos meiega Eesti iseseisvuse eest.
Kindralleitnant Ants Laaneots asetas pärjad Hietaniemi kangelaskalmistule langenute mälestusmärgi jalamile ja marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi hauale.
Eesti kaitseväe juhataja esitas Soome kaitseväe juhatajale küllakutse Eestisse.
Kindralleitnant Ants Laaneots jõudis kolmepäevaselt ametlikult visiidilt Soome tagasi koju täna õhtul.
-
“Kõikide laste isadepäeva” külastas üle paari tuhande lapse ja vanemaNB! „Kõikide laste isadepäeva“ pildid http://pildid.mil.ee/
Pühapäeval, 8. novembril Paide spordihallis jõustruktuuride korraldatud tasuta heategevusliku perepeol “Kõikide laste isadepäev” osales üle paari tuhande külastaja.
„Isadepäevaüritus läks igati korda ja oli osavõtjate rohke, ainuüksi laste võistlustel oli üle tuhande osavõtja” ütles ürituse peakorraldaja kapten Tõnu Noorits.
Korraldajad tutvustasid oma organisatsioone tehnika, relvastuse ja varustuse näitustel. Külastajatele pakuti võimalust osaleda erinevatel temaatilistel võistlustel. Külastajaile pakuti ka sõdurisuppi.
Korraldajate kutsel osalesid perepeol ka 130 last ümbruskonna lastekodudest ja nende kasvatajad. Lastekodulapsi saatsid piirivalvekadetid aidates neid üritusel orienteeruda ja võistlustel osaleda. Korraldajad tagasid lastekodulaste transpordi ja toitlustuse ning iga laps sai päeva lõpetuseks kaasa kingipaki.
Perepeol esinesid Kaitseväe-, Politsei- ja Piirivalveorkestrid, ansambel Traffic, kantritantsutrupp Kõrberoosid, võimlemisklubi Hotsport, mudilaskoor Siisike. Võitluskunsti demonstreeris Budoklubi. Päeva juhtis kõigi laste sõber Venno Loosaar.
Kaheksanda „Kõigi laste isadepäeva“ korraldasid Eesti Kaitsevägi, Siseministeerium, Eesti Politsei, Eesti Piirivalve, Päästeamet, Kaitseliit, Noored Kotkad, Kodutütred ja Naiskodukaitse, G4S.
Varem on “Kõikide laste isadepäeva” korraldatud Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Viljandis.
-
Eesti õhuvägi lõpetas perrooniteenistuse missiooni KabulisTäna öösel saabus viimaselt rotatsioonilt Afganistanist Eesti õhuväe perrooniteenistuse meeskond, kes lõpetas missiooni Kabulis Kaia lennuväljal.
"Alates 2005. aasta veebruarist on ISAFi missiooni Kabuli lennuväljal toetanud kolmteist perrooniteenistuse meeskonda näidanud kõrget professionaalsuse taset,“ ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. Saare sõnul pikendati missiooni korduvalt ISAFi juhtkonna palvel viidates just eestlaste professionaalsusele.
Perrooniteenistuse (CST – Cross Service Team) ülesanneteks oli õhusõidukite parkimine ja nende esmase teenindamise tagamine Kaia lennuväljal.
„Teadmised ja oskused, mida meie õhuväelased said Kabulist, on vajalikud valmiva Ämari lennuvälja käitamisel," lisas brigaadikindral Saar.
Missioon algas 24. veebruaril 2005 ja lõppes 08. novembril käesoleval aastal. Selle aja jooksul roteeris õhuvägi 13 meeskonda. CST missioonist võttis osa kokku 24 õhuväelast ja kaks kaitseväelast Lahingukoolist.
2008. aastal viidi koostöös välisministeeriumiga läbi projekt Kabuli tsiviillennuvälja ohutuse tõstmiseks, mille raames kingiti ohutusvarustust ja anti kasutusväljaõpet Kabuli tsiviillennuvälja personalile.