Uudised
-
Võrus avati sõjaväelaste maailmameistrivõistlusedTäna avati Võrus Vabaduse platsil piduliku rivistusega Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) 42. Orienteerumise maailmameistrivõistlused.
29 riigi võistlejaid tervitasid Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu esindaja kindralmajor Douglas Langdon, Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel, Eesti Orienteerumisliidu president Urmas Klaas ja Võru linnapea Kersti Kõosaar.
„Võru linnas on sporti ikka au sees hoitud ning tänu Kuperjanovi pataljonile ja Lahingukoolile on meie linn ka tunnustatud militaarkeskus,“ ütles Võru linnapea Kersti Kõosaar oma tervituskõnes. „Ma tänan sportlasi ja korraldajaid, et olete meie linna toonud ellusuhtumist, mis väärtustab rahu, pühendumist, eesmärkide seadmist ja nende poole liikumist ja inimese enda arengut,“ lisas Kersti Kõosaar.
„Eesti kaitseväel on suur kogemus sõduritele orienteerumise õpetamises ja ka erinevate võistluste korraldamises ja meil on suur au võõrustada Eestis sportlasi kogu maailmast,“ ütles maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.
„Tegemist on läbi aegade kõige kõrgema tasemega sõjaväelaste orienteerumisvõistlusega. Kui tavaliselt saab maailmameistrivõistlustel startida igast riigist vaid kolm parimat sportlast, siis sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel esindab riiki seitse parimat. Praegusel võistlusel on käesoleva aasta tava-maailmameistrivõistluste üheksast medalistist kohal kaheksa meest,“ iseloomustas maailmameistrivõistlusi võistluste organiseerimiskomitee esimees major Heino Märks.
Võrus võistlevad valitsev MK-sarja võitja Daniel Hubmann (Šveits) ja kuuekordne individuaalne maailmameister orienteerumises Gueorgiou Thierry. Major Märksi sõnul on mõlemad sõjaväelaste maailmameistrivõistluste medalikandidaadid. Hetke MK-sarja esikümnest on kohal 6 meest.
Eestlaste lootused on pandud Staabi- ja Sidepataljoni kaitseväelaste kapral Olle Kärneri ja kapral Sander Vaheri peale. Kapral Kärner on saavutanud kõrgeid kohti maailmameistrivõistlustel alates 2005. aastast. Kapral Vaher on eelmise aasta üliõpilaste maailmameister.
Kolmapäeval võisteldakse tavarajal, reedel lühirajal ja laupäeval teatevõistluses. Maailmameistrivõistlused lõpevad lõputseremooniaga laupäeval 19.september.
Võistlusel osaleb 254 sportlast 29 riigist.
-
Kaitsevägi korraldab sõjaväelaste maailmameistrivõistlusedHomme algavad Võrus Kaitseväe korraldatud Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) 42. orienteerumise maailmameistrivõistlused.
Maailmameistrivõistlused algavad teisipäeval, 15. Septembril, avatseremooniaga Võru kesklinnas Vabaduse platsil kell 17.25. Võistlejad saabuvad Võrru juba täna, 14. septembril. Kolmapäeval võisteldakse tavarajal, reedel lühirajal ja laupäeval teatevõistluses. Maailmameistrivõistlused lõpevad lõputseremooniaga laupäeval 19. septembril.
Võistlusel on kohal käesoleva orienteerumise hooaja absoluutne paremik. Eestlaste lootused on pandud Staabi- ja Sidepataljoni kaitseväelaste kapral Olle Kärneri ja kapral Sander Vaheri peale. Kapral Kärner on saavutanud kõrgeid kohti maailmameistrivõistlustel alates 2005. aastast. Kapral Vaher on eelmise aasta üliõpilaste maailmameister.
Võistlusel osaleb 254 sportlast 29 riigist. -
NATO hävitajad viivad Eestis läbi koostööharjutuseEsmaspäeval ja teisipäeval viivad Ameerika Ühendriikide õhujõudude hävitajad F-15E Balti õhuruumi IV õhuturbeharjutuse raames Eesti kohal läbi koostööõppuse Scoutspataljoni järgmise Afganistani suunduva kompanii ja Eesti õhuväe tuletoetusjuhtidega.
Õppuse käigus harjutavad õhuväe lähiõhu tuletoetusjuhid esmakordselt koostöös NATO hävitajatega tuletoetuse koordineerimist maaväe taktikalisel operatsioonil. Koostööõppus hävitajatega viiakse läbi Lääne-Virumaal Scoutspataljoni õppuse BAM-7 raames. Harjutus on osa õhuväe uue võime, lähiõhu tuletoetusjuhtide, väljaõppest.
Ameerika Ühendriikide Õhuväe hävitajad F-15 Strike Eagle stardivad Suurbritanniast Lakenheath’i õhuväebaasist ja maanduvad 14. septembri lõunal Tallinna lennuväljal.
Balti õhuruumi IV kaitseharjutuse teine osa viiakse läbi 22. septembril Leedu õhuruumis, keskendudes õhuseire- ja õhukaitsevõime arendamisele.
Balti õhuturbeharjutusi on korraldatud alates 2008. aasta oktoobrist. Viimane Balti õhuruumi kaitseharjutus viidi läbi 2009. aasta juulis. Õppuse käigus harjutasid NATO õhuväeüksused rahvusvaheliste abipakkide toimetamist tundmatusse regiooni ja õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes. Tallinna lennuväljal maandus USA taktikalise transpordi lennuk C-130.
Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO Ramsteini õhukomponendi staap. Kaitseharjutuste eesmärgiks on anda Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede seire- ja juhtimiskomponentidele regulaarselt võimalusi harjutada õhukaitse alast koostööd ning protseduure liitlaste ja partneritega. Balti õhuturbeharjutused on osa NATO Ramsteini õhukomponendi väljaõppeplaanist.
NATO liikmesriigid teostavad Balti riikide õhuruumi turvamist alates 2004. aprillist. -
Sõdurivande annab üle 900 ajateenijaTäna annab kaitseväe väeosades sõdurivande üle 900 juulis teenistust alustanud ajateenija.
Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
Kirde Kaitseringkonna väeosades annab vande üle 500 ajateenija, Kuperjanovi pataljonis 273 ajateenijat, Staabi- ja sidepataljonis Tallinnas annab sõdurivannet 86 ajateenijat ning Logistikapataljonis 50 sõdurit.
Mereväe ajateenijad andsid sõdurivande eelmisel nädalal, Vahipataljonis korraldatakse vande andmine järgmisel nädalal. Vandeandmistseremooniatel osalevad ka kõigi ajateenijate pereliikmed. Sõduri baaskursusele järgneb eriala- ja allüksuse väljaõpe.
Sõdurivande annavad ajateenijad pärast kümnenädalase sõduri baaskursuse lõpetamist. Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused.
Sõduri baaskursus lõppes eksamiga. Õppursõdurite teadmisi ja oskusi kontrolliti nii teoreetiliste testidega kui ka praktiliste harjutuste käigus lahingrajal, kus oli vaja lahendada erinevaid ülesandeid nagu tulepositsiooni valik, maskeerimine, vahemaade mõõtmine, esmaabi andmine, miinide paigaldamine. Lisaks lahingraja läbimisele kontrolliti ka sõdurite vastupidavust rännakuga, mille kogupikkus on erinevates väeosades kuni 50 km.
-
Open Spiritil leiti kokku 90 lõhkekeha
Täna lõppenud rahvusvahelisel miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit leiti kokku 90 lõhkekeha, neist 60 on tehtud kahjutuks.
Kõige rohkem miine, 52, leidsid üksused Naissaare ümbrusest. Kahe nädala jooksul uurisid miinitõrjealused ja tuukrid läbi 67 ruumiili ehk 120,6 ruutkilomeetri suuruse ala. Kõige haruldasemad leiud olid 132 aasta vanune Vene päritolu meremiin ja II Maailmasõja aegne puukestaga Saksa miin.
„Kõige olulisem on, et saame olla kindlad läbiuuritud laevateede ja ankrualade turvalisuses,“ ütles operatsiooni sihtjõudude ja mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede.
Schvede kiitis koostööd Eesti ametkondade – Piirivalve, Veeteede ameti ja Keskkonnainspektsiooniga. „Tõhusat toetust saime ka Kaitseliidu meredivisjonilt,“ rõhutas mereväe ülem.
Miinide kahjutuks tegemisel jälgisid üksused rangelt keskkonnaalaseid ja ohutustehnilisi piiranguid. Lõhkamised kooskõlastati Keskkonnainspektsiooni, Veeteede Ameti ja Piirivalveametiga.
Miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 2009 oli käesoleva aasta suurim mereväeoperatsioon Läänemerel, mille peamised operatsioonialad asusid Hiiumaast kirdes ning Naissaare ümbruses.
Operatsioonil osalesid Eesti, Saksamaa, USA, Rootsi, Soome, Taani, Läti, Leedu, Poola ja Prantsusmaa mereväeüksused kokku 16 sõjalaevaga. Esmakordselt osales Open Spiritil Eesti-Saksa-USA ühine miinituukrite sihtüksus.
Operatsiooni juhtis Eesti merevägi. Eesti alustest osalevad operatsioonil miinijahtija Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaev Tasuja.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 150 000 meremiini, neist 80 000 Soome lahte. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud üle 600 lõhkekeha.
Operatsioonil osalenud üksused saabusid Tallinna Vanasadamasse ja Miinisadamasse täna hommikul. Laevad lahkuvad Eestist algaval nädalavahetusel. -
Kaitseväe juhataja arutas sõjalist koostööd Taani ametivennagaKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kavandas ametliku visiidi käigus Taani Kuningriigi kaitseväe juhataja admiral Tim Sloth Jørgenseniga Eesti ja Taani kaitsevägede edasist sõjalist koostööd.
Kõne all olid NATO uus strateegiline kontseptsioon, Põhja-Atlandi lepingu paragrahv viie täitmise tagamiseks vajalikud sõjalised operatsioonid, Balti riikide õhuturve, Balti Kaitsekolledži arendamine, olukord Lõuna-Afganistanis ning Eesti ja Taani maaväe edasine koostöö.
Eesti ammune sõjaline koostööpartner Taani on üks NATO riikidest, mille kaitseväelased osalevad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis lahinguoperatsioonides.
Eesti kaitseväe juhataja külastas Taani Diviisi õppust LOYAL JEWEL, mis on osa NRF (NATO Response Force) treeningprogrammist.
Eesti 1. jalaväebrigaad on koos Taani ja Leedu üksustega seotud Taani Diviisiga alates selle aasta 18. augustist. Tegemist on väljaõppealase sidumisega, mille tulemusena saavutavad riikide riigi staabid ja üksused täieliku koostöövõime ning on suutelised teostama ühisoperatsioone. Eelmisel nädalal Eestis peetud arvutipõhine õppus Cool Lion 2009 oli esimene Eesti brigaadi ja Taani Diviisi ühine õppus pärast nende omavahelist sidumist.
1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon.
Taani Diviis (taani k. Danske Division) on Taani maaväe suurim väekoondis ning on üks neljast NATO Kirdekorpusesse kuuluvast diviisist. Taani Diviisi staap moodustab 2010. aastal NATO reageerimisüksuse NRF-14 juhtimiselemendi, mille koosseisu hakkab kuuluma ka Balti riikide ühine jalaväepataljon. Lisaks 1. Jalaväebrigaadile on Taani Diviisiga seotud Leedu jalaväebrigaad Raudhunt.
Eesti kaitseväe juhataja külastas täna Skrydstrupi õhuväebaasi, kus baseeruvad Eesti õhuturvet tagavad Taani Õhuväe hävitajad. Taani kinnitas valmidust jätkata Balti riikide õhuruumi turvamist.
Taani kaitseväelased on aidanud üles ehitada Eesti maaväge, mereväge ja õhuväge ning osalenud aktiivselt Balti riikide ühiste sõjaliste projektide toetamises. Eesti jalaväelased on alates 1995. aastast teeninud Taani pataljoni koosseisus Balkanil. Balti Kaitsekolledži esimene ülem oli Taani brigaadikindral Michael Clemmesen. Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka ning tuukri- ja toetuslaev Tasuja on pärit Taanist.
Kindralleitnant Ants Laaneots jõudis Kopenhaagenist tagasi koju täna õhtul.
-
Kaitseväe juhataja alustas ametlikku visiiti TaaniKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots alustas Taani Kuningriigi kaitseväe juhataja admiral Tim Sloth Jørgenseni kutsel ametlikku külaskäiku Taani.
Ametliku visiidi käigus külastab Eesti kaitseväe juhataja Taani Diviisi õppust LOYAL JEWEL, mis on osa NATO reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) treeningprogrammist.
Eesti 1. jalaväebrigaad on koos Taani ja Leedu üksustega seotud Taani Diviisiga alates selle aasta 18. augustist. Tegemist on väljaõppealase sidumisega, mille tulemusena saavutavad riikide staabid ja üksused täieliku koostöövõime ning on suutelised teostama ühisoperatsioone. Eelmisel nädalal Eestis peetud arvutipõhine õppus Cool Lion 2009 oli esimene Eesti brigaadi ja Taani Diviisi ühine õppus pärast nende omavahelist sidumist.
1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon.
Taani Diviis (taani k. Danske Division) on Taani Maaväe suurim väekoondis ning on üks neljast NATO Kirdekorpusesse kuuluvast diviisist. Taani Diviisi staap moodustab 2010. aastal NATO reageerimisüksuse NRF-14 juhtimiselemendi, mille koosseisu hakkab kuuluma ka Balti riikide ühine jalaväepataljon. Lisaks 1. Jalaväebrigaadile on Taani Diviisiga seotud Leedu jalaväebrigaad „Raudhunt“.
Homme külastab kaitseväe juhataja Skrydstrupi õhuväebaasi, kus baseeruvad Eesti õhuturvet tagavad Taani Õhuväe hävitajad.
-
Open Spiritil on leitud 66 lõhkekehaRahvusvahelisel miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit oli täna pärastlõunaks leitud 66 lõhkekeha, neist 47 on tehtud kahjutuks.
Kõige rohkem, 49 miini, on leitud Naissaare ümbrusest. Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Eesti miinituukrite sihtüksus on leidnud Tallinna lahe kaguosast seitse lõhkekeha. Kümme miini on leitud Hiiumaast põhja pool.
„Kõige olulisem on kindlustunne, et operatsiooni käigus läbi uuritud laevateed ja ankrualad on turvalised ning meresõit ja kalapüük neis piirkondades on ohutum,” ütles mereväe staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk.
Kokku on miinitõrjealused ja tuukrid läbi uurinud 67 ruumiili ehk 120,6 ruutkilomeetri suuruse ala. Miinide kahjutuks tegemisel jälgivad üksused rangelt keskkonnaalaseid ja ohutustehnilisi piiranguid. Lõhkamised on kooskõlastatud Keskkonnainspektsiooni, Veeteede Ameti ja Piirivalveametiga.
Miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 2009 on käesoleva aasta suurim mereväeoperatsioon Läänemerel, mille peamised operatsioonialad asuvad Hiiumaast kirdes ning Naissaare ümbruses.
Operatsioonil osalevad Eesti, Saksamaa, USA, Rootsi, Soome, Taani, Läti, Leedu, Poola ja Prantsusmaa mereväeüksused kokku 16 sõjalaevaga. Esmakordselt osaleb Open Spiritil Eesti-Saksa-USA ühine miinituukrite sihtüksus.
Operatsiooni juhib Eesti merevägi, osalevate miinitõrje sihtjõudude ülem ja üldjuht on mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede. Eesti alustest osalevad operatsioonil miinijahtija Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaev Tasuja.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 150 000 meremiini, neist 80 000 Soome lahte. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud üle 600 lõhkekeha.
Täna viisid Eesti ja Saksa miinituukrid Tallinna lahel läbi operatsiooni käigus leitud miinide näidislõhkamise.
Open Spirit 2009 lõpeb 11. septembril.
Ülevaate rahvusvahelisest mereväe operatsioonist Open Spirit saab veebilehelt www.mil.ee/openspirit, rohkem pilte www.mil.ee. -
Merevägi korraldab miinide näidislõhkamiseRahvusvahelise miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2009 raames viivad Eesti ja Saksa miinituukrid 9. septembril kell 12.00 Tallinna lahel läbi operatsiooni käigus leitud miinide näidislõhkamise.
Leitud miinide lõhkamist on võimalik huvilistel jälgida Katariina kailt ja kõrvalasuvalt Pikakari rannalt.
Lõhkamisel lähtutakse rangelt keskkonna- ja ohutustehnilistest piirangutest. Miinid lõhatakse rannast 1,2 miili e 2 km kaugusel. Merevägi hoiab koostöös Põhja Prefektuuri veepolitseiga alused ja inimesed ohutus kauguses. Inimestel palutakse lõhkamise eel ja ajal vette mitte minna. Keskkonnakahjulike mõjude vähendamiseks detoneeritakse lõhkekehad 30 m sügavusel. Veeimetajate ja kalade säästmiseks lõhatakse esmalt nõrgatoimelisi hoiatuslaenguid eesmärgiga kalu eemale tõrjuda.
Täna pärastlõunaks olid operatsioonil osalevad üksused leidnud 64 maailmasõdade aegset lõhkekeha, neist 45 on tehtud kahjutuks.
Miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 2009 on käesoleva aasta suurim mereväeoperatsioon Läänemerel, mille peamised operatsioonialad asuvad Hiiumaast kirdes ning Naissaare ümbruses.
Operatsioonil osalevad Eesti, Saksamaa, USA, Rootsi, Soome, Taani, Läti, Leedu, Poola ja Prantsusmaa mereväeüksused kokku 16 sõjalaevaga. Esmakordselt osaleb Open Spiritil Eesti-Saksa-USA ühine miinituukrite sihtüksus.
Operatsiooni juhib Eesti merevägi, osalevate miinitõrje sihtjõudude ülem ja üldjuht on mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede. Eesti alustest osalevad operatsioonil miinijahtija Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaev Tasuja.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 80 000 meremiini. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 600 lõhkeha.
Open Spirit 2009 lõpeb 11. septembril.
Ülevaate rahvusvahelisest mereväe operatsioonist Open Spirit saab veebilehelt www.mil.ee/openspirit , rohkem pilte www.mil.ee.
-
Open Spiritil on leitud 46 lõhkekeha
Läänemere aasta suurimal miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit on miinitõrjeüksused esimese nädala jooksul leidnud 46 lõhkekeha, neist 32 on tehtud kahjutuks.
Kõige haruldasem leid on tõenäoliselt 1877. aasast pärit Vene meremiin. 132 aasta vanuse lõhkekeha leidis Saksa miinijahtija Passau eile Naissaarest põhja pool. Sama alus leidis ka mõned päevad tagasi haruldase puust väliskestaga miini.
Kõige rohkem lõhkekehi – 9 - on leidnud Eesti-Saksa-Ameerika-Ühendriikide miinituukrite sihtüksus. 8 miini on leidnud Saksa miinijahtija Passau ja Taani laev Havkatten.
Merevägi korraldab soodsate ilmastikuolude korral kolmapäeval 9. septembril kell 12.00 Tallinna lahel leitud miinide lõhkamise. Huvilistel on võimalik lõhkamist jälgida Katariina kailt ja kõrvalasuvalt Pikakari rannalt. Miinid lõhatakse rannast ohutus kauguses.
Miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 2009 on käesoleva aasta suurim mereväeoperatsioon Läänemerel, mille peamised operatsioonialad on Hiiumaast kirdes ning Naissaare ümbruses.
Operatsioonil osalevad Eesti, Saksamaa, Ameerika Ühendriikide, Rootsi, Soome, Taani, Läti, Leedu, Poola ja Prantsusmaa mereväeüksused kokku 16 sõjalaevaga. Lisaks osaleb operatsioonil esmakordselt ka Eesti-Saksa-Ameerika-Ühendriikide ühine miinituukrite sihtüksus.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 80 000 meremiini. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 600 lõhkeha.
Ülevaate rahvusvahelisest mereväe operatsioonist Open Spirit saab veebilehelt www.mil.ee/openspirit .
Open Spirit 2009 lõpeb 11. septembril.