Uudised
-
Algas joonistusvõistlus „Meie kaitsevägi õppusel Kevadtorm 2009“
Tänavu Lääne-ja Ida-Virumaa ning Jõgevamaa maadel peetava Kaitseväe suurõppuse Kevadtorm 2009 raames korraldatakse joonistusvõistlus õppuse piirkonna koolide õpilastele.
-
Riigi kaitsevõime loob turvalise keskkonna eesti perede kasvamiseKaitseväe suurõppusel Kevadtorm 2009 osalevad kaitseväelased pidasid emadepäeval meeles kaitseväes teenivaid emasid, tänades neid eesti meeste täisväärtuslikeks kodanikeks ja kodumaakaitsjateks kasvatamise eest.
Suurõppuse Kevadtorm 2009 ülem kolonel Artur Tiganiku sõnul on emadepäev on meile kõigile oluline, sest me kõik oleme kellegi lapsed ja meil kõigil on ema.
”Meie siin Kevadtormil täname meie keskel teenivaid emasid oma laste kasvatamise eest ning samuti Eesti emade kaitseväes teenivate poegade täisväärtuslikeks kodanikeks ja kodumaakaitsjateks kasvatamise eest,“ tõi kolonel Tiganik oma tänahommikuses pöördumises õppusel osalevatele kaitseväelastest emadele esile nende erilisuse.
„Sadakond aastat tagasi Ameerikas alguse saanud kaunis komme maikuu teisel pühapäeval meile kõigile tähtsat emadepäeva tähistada, leidis paljud Eesti kaitseväes teenistuses olevaid emad juba seitsmendat korda kodust ja lähedastest eemal.“
Suurõppus Kevadtorm on iga-aastane kokkuvõtete tegemise aeg paljudele kaitseväelastele - meestele ja naistele, sest just õppuste rasketes, võimalikult lahinguolukorrale lähedastest tingimustes, saab selgeks kui edukad on oldud järjekordset ajateenijate lendu välja õpetades. Kuid alles Kevadtormi lõppedes, kui erinevates väeüksustes sõdurioskused saanud võitlejad on edukalt korralikult toimivaks reservpataljoniks kokku sulandunud, saavad kaadrikaitseväelased hinnata oma töö tulemuslikkust.
„Riigi kaitsevõime arendamine on meie kõigi igapäevane hool, sest riigi võime ennast kaitsta loob turvalise keskkonna Eesti perede kasvamisele.“ rõhutas kolonel Tiganik
Kokku kolm nädalat kestev Kevadtorm 2009 viiakse tänavu läbi Lääne- Virumaa ja Ida-Virumaa lõunaosas ning Jõgevamaa põhjaosas. Üksuste koostööharjutuse ajal liiguvad üksused peamiselt Laekvere ning Simuna ning Avinurme ja Venevere vahelisel alal. Õppuse erinevatel etappidel liiguvad üksused ning peavad õppelahinguid ka Ida-Virumaa Tudulinna ja Avinurme valla ning Jõgevamaa põhjaosas Torma valla maadel.
Õppuse erinevatel etappidel on selles piirkonnas liikumas kuni 3000 ajateenijat, kutselist kaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast. Õppus lõpeb 24.mail.
-
Kaitseminister tänas eesti emasid tublide kodanike kasvatamise eestKaitseminister Jaak Aaviksoo tänas täna, 10.mail Ida-Virumaal Avinurme kiriku Pastoraadi aias emadepäeva kontserdil eesti emasid tublide kodumaa kaitsjate kasvatamise eest.
“Kaitsetahe saab alguse kodust ja koolist. Täna õpivad teie pojad meie kaitseväes Eestit kaitsma” ütles kaitseminister kõneledes Avinurme inimestele. “Eesti kaitsevõime tagamine ei ole üksnes kaitseväe ülesanne, igaüks, nii eraisik kui organisatsioon saab anda oma panuse meie riigi kaitsevõimesse.” Kaitseminister tõi eeskujuks Avinurme elanikke, virulasi ja Jõgevamaa elanikke, kes lubavad oma maadel kaitseväel harjutada.
Kaitseminister kinnitas, et Eesti riik võtab riigikaitset väga tõsiselt ning Eestil ja NATOl on kaitseplaanid olemas
“Kontsert oli super ja tõi sära tänasesse päikesepaistelisse päeva, ” ütles Ulvi elanik ema ja vanaema Ene Taberland. ”Nii head muusikat ei kuule siin tihti.”
Ene Taberlandi sõnul peaksid kõik noored mehed ikka võimalikult ajateenistuses ära käima. “Ajateenistus on noortele meestele kohane ja vajalik, sest sõjavägi õpetab neile korda ja distsipliini ning arendab noormehi kehaliselt ja vaimselt,” ütles Taberland. “Minu oma poeg, kes teenistusest tuli, oli kohe palju enesekindlam ja täiskasvanum.”
Virulased nõudsid Kaitseväe orkestrilt kolme lisapala. Avinurme puhkpilliorkestri eestvedaja Olavi Mölder kinkis kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saanile Avinurmes valmistatud lipuvarda järjekorranumbriga 1301. Puidutööoskuste poolest tuntud Avinurme mehed valmistasid 1300 lipuvarrast sinimustvalgetele lippudele, mida Vabariigi President Toomas Henrik Ilves kavatseb kinkida üldlaulupeol osalejatele. Kolonelleitnant Peeter Saan on üldlaulupeol puhkpillorkestrite üldjuht.
“Kindlasti tõstavad Avinurme ümbruskonnas harjutavad kaitseväelased virulaste turvatunnet” EELK Avinurme koguduse õpetaja Rene Alberi. “Inimesed näevad oma silmaga, et meil on olemas tegutsev ja tõsiseltvõetav kaitsevägi. Noored mehed võtavad täna ajateenistust oma elu täiesti loomuliku osana, mis on vajalik läbi teha.”
Kontserdi kavas olid teosed Eesti kergemuusikast ja maailmaklassikast Priit Veebeli Kalevite kants, Leo Normeti Puhkus Viljandis, Ülo Raudmäe Merelaulude popurrii, samuti popurriid Uno Naissoo lauludest ja Singer-Vingeri repertuaarist, Moonlight serenade, Tango Armukadedus.
Kaitseväe Orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarsiprogramm (tattoo) kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad. Orkestri peadirigent ja ülem on kolonelleitnant Peeter Saan, tseremooniadirigent on major Indrek Toompere.
-
Virumaalased panustavad riigikaitsesseSuurõppus Kevadtorm 2009 hõlmab Lääne- ja Ida-Virumaa lõunaosa ning Jõgevamaa põhjaosa aladel paljusid teid, põlde ja metsaalasid. Era- ja riigimaade haldajad on olnud vastutulelikud ning lubanud kaitseväel eelnevate kokkulepete alusel kasutada oma maid ja teid kogu õppuse vältel 4. kuni 24. maini.
„Vallaelanikud saavad aru, et kui me lubame kaitseväge oma maadele treenima, siis sellega me panustame riigikaitsesse,” ütles Avinurme vallavanema asetäitja Arvi Liiv. „Riigi kaitsevõime tagamine ei saa olla üksnes kaitseväe või ajateenijate ülesanne, iga üksikisik ja organisatsioon saab ja peab andma oma panuse meie kodumaa kaitsevõimesse.”
Arvi Liivi sõnul on kaitsevägi olnud usaldusväärne koostööpartner. 2006. aastal, pärast Avinurme valda haaranud õppust Kevadtorm tegi kaitsevägi kõik kasutatud alad ja teed korda. Vallavalitsus usub kindlalt, et ka sel aastal läheb samamoodi.
„Eesti iseseisev kaitsevõime on tulemuslik juhul, kui kriisiolukorras toimitakse ühtse Eestina. Heaks näiteks koostöövalmidusest on Laekvere, Väike-Maarja, Simuna, Torma, Avinurme ja Tudulinna kohalikud omavalitsused. Kohalikud elanikud on olnud väga mõistvad ja vastutulelikud,” ütles operatiivstaabi tsiviil-ja sõjalise koostöögrupi (CIMIC) ülem kapten Heiki Arike. „Riigi kaitsevõime peab olema meie kõigi igapäevane hool ja mure, sest kaitsevõime arengu tagamine loob turvalise keskkonna elanikkonnale ja ettevõtlusele.”
Kevadtorm 2009 eesmärgiks on kokku harjutada sellel aastal erinevates väeüksustes teenistust lõpetavatest ajateenijatest moodustatud jalaväepataljon ja saata see küpsuseksami läbinud jalaväepataljon koos toetusüksustega enne Võidupüha reservi.
Maaväe suurõppus Kevadtorm on Jõgevamaa ning Lääne- ja Ida-Viumaa erinevates osades peetud nii 2004., 2006. kui 2008. aastal. Eesmärgiks on olnud kaitstavuse seisukohalt tundma õppida erinevaid piirkondi ja maastikke.
-
Eesti kontingendi ülem Afganistanis on major Janno Märk
Eile pärastlõunal andis Lõuna-Afganistanis Camp Bastionis korraldatud pidulikul rivistusel kolonelleitnant Sten Reiman üle Eesti Afganistani kontingendi ülema kohused major Janno Märkile.
Rivistusel autasustati ka teenistust lõpetava kontingendi kaitseväelasi NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude medaliga.
Lahkuva kontingendi ülema kol-ltn Sten Reimanni sõnul oli viimane kuus kuud kogu kontingendile äärmiselt erinev ja täis väljakutseid. „Jalaväekompanii osales 27-l operatsioonil, avastas 39 isevalmistatud lõhkekeha, meie koostöö Briti üksustega oli äärmiselt tihe. Ka logistikud on teinud väga head tööd kompanii toetamisel erinevatel operatsioonidel.“ märkis kol-ltn Reimann, „Kõige tähtsam on olnud silmapaistvalt hea meeskonnavaim. Tänu sellele on täna siin rivis kõik need, kes ka poole aasta eest alustasid.“
Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Tim Radford tänas teenistust lõpetavat Eesti kontingenti ja soovis edu alustavale kontingendile. „Teid ootab ees raske suvi, seda nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Juba on käimas ameeriklaste juurdetulek Helmandisse, augustis on tulemas presidendivalimised ning teid ootavad ees otsustavad operatsioonid. See suvi on Afganistani tuleviku seisukohalt väga tähtis,“ toonitas Briti kindral.
Eesti kontingendi ülemana alustanud major Janno Märk soovis teenistust Afganistanis alustavale Eesti jalaväekompanii võitlejatele ja logistikutele jõudu, vaprust, külma pead ning sõduriõnne.
Kontingendi ülema ülesandeks on korraldada Afganistanis teenivate Eesti kaitseväe üksuste tegevust ning koordineerida infovahetust erinevate väekontingentide vahel.
Major Märk on teeninud kaitseväes alates 1995. aastast. Ta on õppinud Riigikaitseakadeemias ja KVÜÕA Kõrgemas Sõjakooli põhi- ja keskastmekursusel ning on teeninud Vahipataljoni ning Scoutspataljonis rühmaülema, kompaniiülema abi, kompaniiülema, operatiiv- ja staabiülemana. 2004. aastal osales major Märk operatsioonil „Iraagi vabadus“ jalaväerühma ESTPLA-9 ülemana.
Afganistani saabunud uus jalaväekompanii Estcoy-8 ja logistiline toetuselement NSE-7 viivad praegu läbi väljaõpet ning on valmis operatsioonideks nädala pärast. Teenistust lõpetav kompanii Estcoy-7 ja logistiline toetuselement NSE-6 jõuavad Eestisse tagasi mai tesiel poolel.
Eesti kaitseväe suurimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib jalaväekompanii, logistiline toetuselement, lähikaitsemeeskond, perrooniteenindusmeeskond ja staabiohvitserid - kokku 152 kaitseväelast.
-
Sõjaväepolitsei tabas õppuse Kevadtorm 2009 alal joobes liikleja
Sõjaväepolitsei patrull pidas 9. mail veidi pärast südaööd õppuse Kevadtorm 2009 piirkonnas, Väike Maarjas, kinni purjus motorollerijuhi kellel tuvastati esialgse kontrolli tulemusel 2.42 promilline joove. Purjus liikleja anti üle tsiviilpolitseile.
-
Kaitseväe orkester annab Kevadtormil kontserdi
Pühapäeval 10.mail kell 12.00 annab Kaitseväe orkester Ida-Virumaal Avinurme kiriku Pastoraadi aias emadepäeva kontserdi seoses suurõppusega Kevadtorm 2009. Kontserdil pöördub tervitusega kõigi kaitseväelaste emade poole kaitseminister Jaak Aaviksoo.
-
Pataljon harjutab õppusel Kevadtorm 2009 koostööd eri lahinguliikides
Aasta suurimal maaväeõppusel Kevadtorm 2009 osalevad üksused alustavad täna Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaal Laekvere ja Avinurme valdades koostööharjutustega jalaväepataljoni koosseisus.
-
Suurtükiväelased kontrollisid lahinglaskmistega patarei lahinguvõimetSuurtükiväepataljon kontrollis Kaitseväe keskpolügoonil 155-mm haubitsapatarei lahinglaskmistega reservi arvatavate ajateenijate lasketehnilisi oskusi.
„Õpitu omandamisega võib rahule jääda. Viimane kontrollharjutus, mis eeldas ajaraami sisse jäämist, õnnestus ja tegutseti üldjoones veatult. Lõpliku vigade paranduse saab teha Kevadtormil tegutsedes,“ ütles kapten Kütt lahinglaskmist kokku võttes.
Tulepatarei ülema leitnant Aleksandr Lupanovi sõnul on lahinglaskmised suurtükiväelaste jaoks alati rõõmupäevad, seda enam, et ajateenijad saavad lahingumoonaga lasta vaid kolmel korral. Kaks korda varem lasti 105 mm haubitsatest. Oma põhirelvast, milleks on 155mm haubits FH-70, lasksid ajateenijad sellel nädalal esimest korda ning tulemused olid väga head.
„Kolmapäeval lasksime 18 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke ning mürsud maandusid 150 meetri täpsusega. Sõjaolukorras tähendaks selline sooritus, et sihtmärk on tabatud ja hävitatud. Nende poistega läheksin ma kasvõi praegu sõtta,“ oli Lupanov oma sõdurite üle uhke.
Kogu laskmiste läbiviimine ning juhtimine oli nii tänavu kui ka möödunud aastatel usaldatud ajateenijatele. Kutselised sõjaväelased ainult kontrollisid ja hindasid. Esimese kahe päevaga lasti välja ligi 160 kildmürsku.
Laskmise ajal tekkis ajateenijatel võistlus haubitsa tehnilise suutlikkusega, mille võitsid kõik meeskonnad. Nimelt on haubitsa tehnilises passis kirjas, et kaheksaliikmelise meeskonnaga haubitsa laskekiirus on kuni kuus lasku minutis. Just selle resultaat saavutamine pani ajateenijaid iseendale plaksutama.
Lahinglaskmistest võttis osa kokku ligi 310 kaitseväelast, 280 neist olid ajateenijad. Kolmele päevale jagatud laskmise käigus testiti sõdurite oskusi oma ülesannetega toimetulekul, samuti ajaraamidest ning vajalikest tegevusprotseduuridest kinnipidamisel.
Suurtükiväepataljoni ülem kapten Vahur Kütt ütles laskmistest kõneledes, et tänavune õppus erineb varasematest, sest Suurtükiväepataljoni kontrollõppus on üles ehitatud ühe osana õppusest Kevadtormi 2009.
Suurtükiväepataljon suundub 12. mail Kevadtormi õppuste alale, kus jätkatakse ajateenijate taktikaliste oskuste kontrolliga.
Õppuse eesmärgiks on ühe jalaväepataljoni kokkuharjutamine jalaväebrigaadi raames ja reservüksuste värskendamine. Aasta suurim õppus kontrollib toetavate üksuste valmisolekut ning võimaldab eri tasandite ülematel ja staapidel saada praktilisi kogemusi üksuste juhtimisel. Õppusel osaleb selle erinevatel etappidel kokku ligi 3000 kaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
-
Suurtükiväepataljon kontrollib lahinglaskmistega ajateenijate väljaõpetSuurtükiväepataljon kontrollib lahinglaskmistega ajateenijate väljaõpet
Suurtükiväepataljon alustas maaväe suurõppuse Kevadtorm 2009 raames viimast laskeharjutust, mille eesmärgiks on kontrollida ajateenijate valmidust tegutseda oma allüksuse koosseisus lahinguülesannete täitmisel.
Suurtükiväepataljoni ülem kapten Vahur Kütt rääkis, et lahinglaskmiste ajal testitakse sõdurite oskusi tulla toime oma ülesannetega, samuti ajalistest nõuetest ja tegevusprotseduuridest kinnipidamist. Kapten Kütt lisas, et tänavune õppus erineb varasematest, sest Suurtükiväepataljoni kontrollõppus on üles ehitatud ühe osana õppusest Kevadtormi 2009.
„Kui varem kontrollisime pigem ajateenijate oskust tulepatarei liikmena suurtükki käsitleda, siis seekord lõime taktikalise olukorra, mille käigus liigume pärast lahinglaskmisi 12. mail Kevadtorm 2009 õppuste alale ja jätkame seal 1. Jalaväebrigaadi toetamist,“ ütles kapten Kütt.
6. mail laseb 155-mm haubitsapatarei 18 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke. Suurtükiväepatarei tulepositsioonid on nii pika vahemaa tõttu sihtmärkideni viidud polügooni territooriumilt välja Soodla maa-alale.
7. mai lahinglaskmistel asuvad sihtmärgid relvadest ligi 10 kilomeetri kaugusel. Haubitsapatarei taktikalist tegevust juhivad ajateenijad. Lahinglaskmiste läbiviimise ja ohutustehnika eest vastutavad Suurtükiväepataljoni kaadrikaitseväelased. Lahinglaskmistest võtab osa kokku ligi 310 kaitseväelast, neist 280 ajateenijat.
155-mm haubits FH–70 on toodetud Saksamaal ja olenevalt laskemoonast on selle laskekaugus kuni 30 kilomeetrit. Kaheksaliikmelise meeskonnaga haubitsa laskekiirus on kuni kuus lasku minutis.
Suurtükiväepataljon suundub 12. mail Kevadtormi õppuste alale, kus alustatakse ajateenijate taktikaliste oskuste kontrolliga.
Sel aastal korraldab maavägi Kevadtormi 4.-24. maini Jõgeva, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakondades. Õppuse ala hõlmab peamiselt Torma, Tudulinna, Avinurme ja Laekvere valdasid.
Kevadtorm 2009 on kaitseväe aasta suurim maaväe õppus. Õppuse peamiseks eesmärgiks on ühe jalaväepataljoni kokkuharjutamine jalaväebrigaadi raames. Aasta suurim maaväe õppus kontrollib ka toetavate üksuste valmisolekut, värskendab reservüksuseid ning võimaldab eri tasandite ülematel ja staapidel saada praktilisi kogemusi üksuste juhtimisel. Õppusel osaleb pea 3000 kaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.