Uudised
-
Kaitseministeerium ja kaitsevägi lõpetavad pidulikult Sandown-klassi miinijahtijate hankeReedel, 17. aprillil kell 13.30 korraldab Kaitseministeerium ja kaitsevägi Tallinna kesklinnas Vanasadamas Admiraliteedi basseini kail Sandown-klassi miinijahtijate Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi hanke lõpetamise tseremoonia.
Tseremoonial osalevad kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras ja Briti Kuningliku Mereväe ning kaitseministeeriumi delegatsioon kontradmiral Christopher Snow juhtimisel, kaitseväe ja mereväe juhtkonna esindajad ning laevade meeskonnad.
Tseremoonia käigus kirjutavad mereväekapten Schvede ja kontradmiral Snow alla Eesti ja Suurbritannia merevägede vahelise koostöökokkuleppe, mis käsitleb miinitõrjealast infovahetust ja koostöö tihendamist.
Leping miinijahtijate ostuks Suurbritanniast sõlmiti 2006. aasta septembris. Esimene laev Admiral Cowan anti Eestile üle 26. aprillil 2007, EML Sakala anti üle 2008.aasta jaanuaris ja EML Ugandi käesoleva aasta alguses.
Kolme aluse koguhind oli 800 miljonit krooni, mis sisaldas ka laevade remondi- ja hooldustöid ning meeskonnaliikmete väljaõpet Suurbritannias.
Sandown-klassi miinijahtijad on ehitatud 1988, 1990, 1992 aastal, laevad kasutavad miinide leidmiseks ja hävitamiseks Seafox-tüüpi allveeroboteid. EML Ugandi on varustatud ka Klein 5000 seeria külgvaatlussonariga ja 23mm suurtükiga.
Laupäeval, 18. aprillil on laevad avatud külastajatele Vanasadamas Admiraliteedibasseinis kell 9-12.
Kell 11 kirjutavad Viljandi linnapea Kalle Jents ja Mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede alla koostöölepingu, mille kohaselt saab EML Sakalast Viljandi sõpruslaev.
-
Balti kaitsevägede juhatajad vaatasid üle Balti pataljoni ettevalmistuseKaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Valdas Tutkus ja Läti Kaitseväe juhataja kindralmajor Juris Maklakovs vaatasid eile ja täna Riias korraldatud kohtumisel üle ühise Balti pataljoni ettevalmistuse ja arutasid Balti riikide sõjalise koostöö arengut.
„Balti pataljoni loomine ja ettevalmistus osalemiseks 2010. aastal NATO reageerimisjõududes (NRF-14) on kulgenud plaanipäraselt,“ ütles kindralleitnant Ants Laaneots. „Käesoleva aasta aprillis ja mais korraldatakse hindamisõppused kompaniide kaupa, pataljoni allüksuste kokkuharjutamine korraldatakse juunis Lätis Adaži polügoonil õppusel “Baltic Eagle”“.
Balti kaitsevägede juhatajad kohtusid ka USA Euroopa Väejuhatuse (EUCOM) esindajatega, kes esitasid kokkuvõtte märtsi alguses Tartus korraldatud vastuvõtva riigi toetuse (HNS) õppusest „Baltic Host 2009“. USA Euroopa Väejuhatuse esindajatega arutati samalaadse õppuse korraldamist järgmisel aastal ning edasiste koostöövõimaluste süvendamist. „Koostöö Balti riikide ja USA Euroopa väekoondise vahel areneb“, ütles kaitseväe juhataja.
Balti sõjaline komitee arutas samuti Balti Kaitsekolledži õppekavade ja kolledži hindamisega seotud küsimusi. Juuni alguseks valmib kolledži rahvusvahelise hindamiskomisjoni aruanne, mis annab suuna järgmise viie aasta arenguks.
Kohtumisel käsitleti ka ühise õhuväe ohvitseride kursuse korraldamise võimalusi Leedus ja anti ülevaade Balti mereväeeskaadri BALTRON ja õhuseiresüsteemi BALTNET arengust.
Balti sõjalise komitee istung valmistab ette kolme riigi kaitseministrite kohtumist. Istungil osalesid lisaks kaitseväe juhatajatele väeliikide ja koostööprojektide esindajad.
-
Balti sõjaline komitee koguneb Riias
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kohtub täna ja homme Riias Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Valdas Tutkuse ja Läti Katseväe juhataja kindralmajor Juris Maklakovsiga.
Kaitseväe juhatajad arutavad Balti pataljoni, Balti Kaitsekolledzi ja Balti riikide õhuturbega seotud küsimusi ning väeliikide vaheliste koostööprojektide arengut.
Balti sõjaline komitee saab ülevaate 2010. aastal NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisu antava ühise pataljoni praegusest väljaõppetasemest ja varustatusest. Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 178 kaitseväelasega.
Kohtumisel käsitletakse ka ühise kapteni tasemel õhuväe ohvitseride kursuse korraldamise võimalusi Leedus ja antakse ülevaade Balti mereväeeskaadri BALTRON ja õhuseiresüsteemi BALTNETi arengust.
Balti sõjalise komitee istung valmistab ette kolme riigi kaitseministrite kohtumist. Istungil osalevad lisaks kaitseväe juhatajatele väeliikide ja koostööprojektide esindajad.
-
Õhutõrjepataljonis algas reservõppekogunemineEile, 13. aprillil algas Tapal kahenädalane reservõppekogunemine. Õppuse eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus.
Õppusest võtab osa 78 reservväelast, kellest enamus on läbinud ajateenistuse Õhutõrjedivisjonis aastatel 1996-1999.
“Kuivõrd tegemist on ligi kümme aastat tagasi ajateenistuses käinutega, alustame üksikmehe tasandi välioskuste, relva käsitlemise meelde tuletamisest ja sealt lähme edasi erialaste oskustega: kahur, tuletegevus kahuriga, sidemehed õpivad sidevahendeid, seejärel jõuame meeskonnaõppe juurde,” rääkis täiendõppuse tegevustest Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu.
Reservõppekogunemine kulmineerub taktikaharjutusega patarei koosseisus.
Õppus lõpeb 23. aprillil õhutõrjekahuri ZU 23-2 lahinglaskmistega Kaitseväe Keskpolügoonil. Õhutõrjekahuri põhirelvast lastakse maasihtmärke ning abirelvast õhusihtmärke.
Sellel aastal kutsutakse erinevatele õppekogunemistele kaitseväes ja Kaitseliidus ligi neli tuhat reservväelast. Arvuliselt suurima õppekogunemise korraldab juunis Lõuna Kaitseringkond, kui tuhatkond reservväelast harjutavad jalaväepataljoni koosseisus Lõuna-Eestis.
-
Vene Föderatsiooni ohvitserid inspekteerivad Eesti jalaväebrigaadi
Vene Föderatsiooni relvastuskontrollikeskuse ohvitserid viivad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi täitmise raames 13.-15. aprillini läbi relvastuskontrolli inspektsiooni.
Kolmeliikmeline inspektorite grupp külastab jalaväebrigaadi.
Vastavalt OSCE Viini dokumendi julgeoleku- ja usaldusmeetmetele võivad organisatsiooni liikmesriigid sooritada kuni 48-tunniseid inspekteerimisvisiite.
Inspektsioonide eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Inspekteerijad kontrollivad, kas ei korraldata Viini dokumendi raames etteteatamisele kuuluvaid sõjalisi õppuseid.
Raport inspektsiooni tulemustest saadetakse kõikidele OSCE liikmesriikidele.
Käesolev inspektsioon on neljas Vene Föderatsiooni relvastuskontrolli inspektsioon või visiit Eestisse, eelmine korraldati 2005. aasta mais Põhja-Eestisse.
Eesti kaitseväe relvastuskontrolli inspektorid on sel aastal inspekteerinud Valgevene relvajõude ja osalenud teiste NATO riikide juhitud inspektsioonidel Venemaal, Ukrainas, Serbias ja Gruusias. -
Kaitsevägi tõi Iraagist tagasi ESTPLA varustuseEile õhtul saabus Eestisse tagasi operatsioonil Iraagi Vabadus osalenud ESTPLA rühmade varustus.
“Meie ülesanne on varustuse ära toomisega täidetud ja missiooni sõjaline osa lõpetatud,” ütles Eesti kontingendi vanem major Toomas Väli. „Meist jäi maha turvalisem Iraak.“
Eestisse saabunud varustuse hulgas oli kaks soomustatud veoautot MB UNIMOG, veoautode liikuv remonditöökoda, varuosade ladu. Lisaks toodi Iraagist Eestisse rühma varustust, sh sidevahendid, riidevarustus ja kuulipildujad. Kogu saadetis kaalus üle 40 tonni.
Kaitsevägi osales operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003 aastast. Selle ajavahemiku jooksul panustati operatsiooni 11 jalaväerühmaga ja mitmete staabiohvitseridega. Viimase rühmana oli operatsiooni piirkonnas ESTPLA-17, mis naases Eestisse 2008.a. detsembris.
-
ISAF-i kõrgeim sõjaväelane Helmandis tunnustas Eesti üksusi
Sel nädalal Afganistanis teenistust lõpetav Helmandi NATO väekoondise ülem Briti brigaadikindral Gordon Messenger tänas Lashkar Gah’s Eesti kontingenti teenistuse eest nimetades Eesti jalaväekompanii (ESTCOY-7) teenistust Helmandis muljetavaldavaks.
„Olete teinud tööd kolme kompanii eest,“ ütles brigaadikindral Messenger. „Eesti kaitseväelastel on väga hea iseseisev otsustusvõime kuni sõduri tasemeni välja. See on omadus, mida igal rahval ei ole, aga mis hea sõjaväelase puhul on määrav.“
Kindral rõhutas Eesti üksuse head väljaõpet ja distsipliini ning kinnitas, et lahkub Helmandist provintsi tuleviku suhtes kindlana, milles on osa ka Eesti üksusel: „Me ei ole Helmandis mitte selleks, et hävitada võimalikult palju vastast, meie eesmärk on saavutada rahva usaldus ja tagada riigi toimimine, sest see jätab vastase toetuseta. Oleme selles osas edu saavutanud ja teil on siin suur osa,“ rõhutas kindral. „ Teil ei ole siin olnud kerge, sellest hoolimata olete ennast väga hästi näidanud.“
Brigaadikindral Gordon Messenger teenib Ühendkuningriigi Kuninglikus Merejalaväes 1983. aastast. Muuhulgas on ta teeninud Kosovos ja Iraagis. Lõppev rotatsioon Afganistanis on kindral Messengerile kolmas.
Eesti jalaväekompanii (ESTCOY-7) osaleb Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis sõjalisel operatsioonil kesk-lõuna lahingugrupi koosseisus Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise alluvuses eelmise aasta novembri algusest.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistani Islamivabariigis sõjalisel operatsioonil alates 2003. aastast. Eesti motoriseeritud jalaväekompaniid (ESTCOY-7) juhib major Raigo Paimla ja logistilise toetuselemendi (NSE-6) ülemaks on leitnant Andres Ojalt. Hetkel teenib Afganistanis ligikaudu 150 Eesti kaitseväelast.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud (International Security Assistance Force - ISAF) on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on aidata Afganistani valitsusel tagada riigis stabiilsust ja julgeolekut. ISAF-i kuulub 58 390 kaitseväelast 42-st riigist.
-
Kaitsevägi tutvustab väeosasidTäna, 9. aprillil tähistab Kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljon lahtiste uste päevaga oma 90. aastapäeva.
Kell 10.00 -13.00 on Logistikapataljon Tallinnas, Marja 4 avatud kõigile huvilistele. Eriti oodatakse külla lapsi ja kooliõpilasi, tulevasi ajateenijaid ning endiseid teenistujaid.
Külalised saavad tutvuda kaitseväes kasutusel olevate relvadega, transpordivahenditega ja varustusega ning osaleda õhkrelvade laskmise võistlusel. Samuti pakutakse külalistele sõdurisuppi.
Eile oli lahtiste uste päev Kirde Kaitseringkonna Tapa garnisonis, mis tõi kohale ligi 500 koolilast üle Eesti.
Noortele tutvustati ajateenijate elamistingimusi, demineerimisvarustust ja -tehnikat, simulaatoreid, õhutõrjekahureid, suurtükiväepataljoni haubitsaid ning kaitseväes kasutusel olevaid käsitulirelvi.
Kaitseväe Logistikapataljon on esimese Eesti Vabariigi aegse Auto-Tanki Rügemendi järeltulija. Auto-Tanki Rügement, mis koondas endas tollase Eesti sõjaväe soomusautod ja kergetankid, loodi 1919. a. aprillis Soomusautode kolonnina. Selle nime all osaleti ka Vabadussõjas.
2002. aastal loodud Kaitseväe Logistikakeskusele allub kogu kaitseväe hangete ja varustusalane tegevus, transport ja veod nii Eestis kui välisoperatsioonidele, remondi-, hooldus- ja haldustegevus.
-
Peastaabi ülem arutab Soomes koostööplaaneKaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli kohtub täna Helsinkis Soome Peastaabi ülema kindralleitnant Ari Puheloisega, kellega arutab koostööplaane ja kirjutab alla koolitusmemorandumi.
Peastaapide ülemad saavad ülevaate Soome ja Eesti kaitsevägede pikaajalisest arengukavast ja osalusest välisoperatsioonidel ning arutavad Soomest saadud varustusega seotud küsimusi.
Kindralleitnant Puheloinen ja kolonel Väli arutavad Eesti ohvitseride koolitamist Soome sõjakoolides ja kindralstaabi akadeemias, Eesti kaitseväelaste Soomes doktorikraadi omandamise võimalusi ja Soome ohvitseride osalust Balti Kaitsekolledžis nii õppejõudude kui õppuritena.
Pärastlõunal annab kolonel Väli Eesti saatkonnas Helsingis üle Kaitseväe eriteenete risti Soome kaitsejõudude erukolonelleitnant Jouko Lahtenperäle, kes vastutas aastatel 1996-2002 Soome-Eesti Kaitseväe ühisprojektis personaliküsimuste eest. Pärast ühisprojekti lõppemist jätkas erukolonelleitnant tööd kahe riigi reservohvitseride vaheliste kontaktide tihendamise nimel.
Eesti ja Soome kaitsevägesid ühendab tihe logistika- ja haridusalane koostöö. Eesti kaitseväelased on õppinud Soome sõjakoolides ja kursustel kaitseväe taasloomisest alates. 2005. aastal ostis Eesti Kaitsevägi Soomest 60 soomukit Pasi XA 180 EST, selle aasta alguses hankis Eesti Soomest 42 122mm haubitsat. Soome kaitseväelased osalevad välisoperatsioonidel Afganistanis ja Kosovos, Eesti ja Soome kuuluvad mõlemad Euroopa Liidu Põhjala Lahingugruppi.
Traditsiooniliselt kohtuvad peastaapide ülemad vähemalt kord aastas. Kindralleitnant Puheloinen külastas Eestit 2008. aasta oktoobris.
-
Eesti ja Soome käivad riigikaitse arendamisel sama teedKaitseväe Peastaabi ülem kolonel Neeme Väli sai täna Helsingis oma Soome ametivennalt kindralleitnant Ari Puheloiselt ülevaate Soome kaitseväe arnguplaanidest ning kogemustest kaitseväe uue ülesehituse rakendamisel.
„Soome kaitseväe uutele struktuuridele ülemineku ja pikakaajalise planeerimise alased kogemused ning õppetunnid on meie jaoks olulised. Eesti ja Soome lähevad riigikaitse arendamisel sama teed,“ ütles kolonel Väli. Väli sõnul oli Kaitseväe korralduse seaduse rakendamine selle aasta alguses osa kaitseväe reorganiseerimisest.
Kolonel Väli andis Soome kolleegidele ülevaate Eesti Kaitseväe arengukavast 2018. aastani.
Peastaapide ülemad vahetasid informatsiooni välisoperatsioonidelt saadud kogemustest – nii Eesti kui Soome kaitseväelased on operatsioonidel Afganistanis ja Kosovos ning kuuluvad Euroopa Liidu Põhjala Lahingugruppi.
Kindralleitnant Puheloinen ja kolonel Väli arutasid Eesti ohvitseride koolitusküsimusi Soome sõjakoolides, Eesti kaitseväelaste Soomes doktorikraadi omandamise võimalusi ja Soome ohvitseride osalust Balti Kaitsekolledžis nii õppejõudude kui õppuritena.
Samuti käsitlesid peastaapide ülemad Soomest saadud varustusega seonduvat. Eesti on hankinud Soomest soomukid Pasi ja 122mm haubitsad.
Pärastlõunal andis kolonel Väli Eesti saatkonnas Helsingis üle Kaitseväe eriteenete risti Soome kaitseväe erukolonelleitnant Jouko Lahtenperäle, kes vastutas aastatel 1996-2002 Soome-Eesti Kaitseväe ühisprojektis personaliküsimuste eest. Pärast ühisprojekti lõppemist jätkas erukolonelleitnant tööd kahe riigi reservohvitseride vaheliste kontaktide tihendamise nimel.
Traditsiooniliselt kohtuvad peastaapide ülemad vähemalt kord aastas. Kindralleitnant Puheloinen külastas Eestit 2008. aasta oktoobris.