Uudised
-
Eesti kaitseväelased võistlevad sõjaväelaste maailmameistrivõistlustelTäna Türgis Ankaras algavatel sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel sõjaväe viievõistluses osalevad neli Eesti kaitseväelast.
Eestit esindavad võistlejatena staabiveebel Meelis Piirsalu Scoutspataljonist, veebel Risto Randma Üksik-sidepataljonist, veebel Indrek Tomingas Maaväe staabist ja nooremveebel Aili Sempelson Üksik-sidepataljonist.
Sõjaväe viievõistlus koosneb laskmisest, takistusriba läbimisest, takistusujumisest, granaadiviskest ja krossijooksust.
Võistlustel osaleb 211 sõjaväesportlast 34 riigist.
-
Kindral Ramms: Eesti üksused teevad Afganistanis head töödTäna Eestis kahepäevase visiidi lõpetanud NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse ülem kindral Egon Ramms kiitis Eesti kaitseväelasi Afganistanis ning tänas neid selle panuse eest, mida nad annavad Helmandi provintsi stabiliseerimiseks.
“Võtke seda kui märki solidaarsusest, kui praegu kõrge NATO kindral külastab Balti riike ja võtke seda kui märki, et NATO mõtleb Balti riikide peale,” ütles kindral Egon Ramms.
Hollandi Kuningriigis asuv Brunssumi Ühendväejuhatus (Allied Joint Force Command Brunssum) juhib NATO operatsioone Afganistanis ja Balti riikide õhuturvet. Kindral Rammsi visiidi eesmärk oli tutvuda Eesti kaitseväe arenguplaanidega NATO-s, õhuväe juhtimiskeskusega Ämaris ja küberkaitse kompetentsikeskusega.
Kindral Egon Ramms alustas teenistust Saksamaal 1968. aastal logistikaüksuses ning on teeninud erinevatel logistikaalastel ametikohtadel alates kompaniiülemast kuni korpuseülemani. NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse ülem on kindral Ramms alates 2007. aasta jaanuarist.
-
Õhuväe kopter leidis metsa eksinud naisterahvaÕhuväe helikopter leidis täna varahommikul otsinguoperatsiooni käigus Võrumaal eile kaduma jäänud vanema naisterahva.
Pärast Lõuna Politseiprefektuuri poolt kesköö paiku esitatud abipalve saamist lendas Ämaris paiknevast Lennubaasist Võrumaale otsinguoperatsioonile helikopteri Robinson R44 meeskond.
Operatsioonipiirkond asus Vastseliina külje all, kus oli kaduma läinud 82-aastane naisterahvas. Õhuväelased leidsid naise kõrvaliselt metsateelt pärast kahe tunni pikkust otsingut ja juhatasid politseinikud naise juurde.
Otsinguoperatsiooni teostasid piloot leitnant Valmar Vingisaar ning operaator-vaatleja veebel Lauri Tooding.
„Ainulaadseks tegi operatsiooni asjaolu, et otsingut teostati pimedas ja ainult infrapunakaameraga,“ ütles kopteri piloot leitnant Vingisaar. Veel tõstis ta esile otsingumeeskonna head tiimitööd.
Operatsioon kestis koos kohale- ja tagasilennuga 5,5 tundi.
Õhuväe kopterite Robinson R44 kasutusvõimalused vaatlus-, otsingu-, side-, patrull- ja treeninglendudeks annavad võimaluse senisest intensiivsemaks tsiviil-sõjaliseks koostööks.
Lisaks standardsele kopterite varustusse kuuluvale tehnikale on Lennubaasi kopterid varustatud infrapunasensoritega kaamera, videomonitori, võimsate otsingutulede, erinevatel lainealadel töötavate lisaraadiojaamade ja satelliitnavigatsiooniseadmega. Helikopteri maksimaalne kiirus on 209 km/h, lennukaugus 741 km ja lennulagi 4593 m.
-
Puhkuselt naasnud Eesti üksused jätkavad teenistustEelmise nädala lõpus oma kümnepäevase puhkuse lõpetanud Eesti jalaväekompanii Estcoy-6 ja logistilise toetuselemendi NSE-5 kaitseväelased jätkavad teenistust Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis.
Estcoy-6 ülema major Ain Tiidruse sõnul mõjus puhkus kõigile võitlejatele hästi ja üksus on valmis jätkama neile antud ülesannete täitmist.
Estcoy-6 eesmärgiks on domineerida oma vastutusalal Now Zadis ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks on patrullimine, konvoide saatmine ja julgestusoperatsioonid Talibani võitlejate tegevuse segamiseks. Taliban kasutab Now Zadi ala transiidiks põhjast lõunasse Sangini ja itta Musa Qala alale.
Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. Kaitseväe suurimal välisoperatsioonil teenib ligi 140 kaitseväelast, kellest enamus tegutseb Helmandi provintsis.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aasta märtsist, jalaväelased alates 2006. aasta maikuust. Rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistanis
on esindatud 40 riiki.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused alustasid kümnendat akadeemilist õppeaastat piduliku jalutuskäiguga Tartu kesklinnas.Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kadetid ja õppurid alustasid akadeemilist õppeaastat traditsioonilise jalutuskäiguga Tartu kesklinnas.
Pidulikul rivistusel Raekoja platsil ütlesid tervituse KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus ja Tartu abilinnapea Margus Hanson. „Endise kaitseministrina on mul hea meel teie valikut kiita. Praeguses muutunud julgeolekusituatsioonis on meil väga vaja inimesi, kes rivi ees seisavad”, sõnas Margus Hanson, julgustades ühtlasi kadette rohkem vormis liikuma, et nad linnapildis nähtavamad oleksid.
Kaitseväe juhataja, kindralleitnant Ants Laaneots pidas KVÜÕA aulas avaloengu, milles ta käsitles kaitseväe ja sõjakooli ees seisvaid ülesandeid muutunud julgeolekukeskkonnas. „Kõige tähtsam on, et õpiksime lõputult, kuid mitte kunagi ei sõdiks”, ütles kindral Laaneots.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused loodi 1998. aastal. Alates tänavusest õppeaastast on tulevastel ohvitseridel õpingute jooksul võimalik lisaks senisele jalaväe-, õhutõrje-, logistika-, side-, suurtüki-, tagala- ja pioneerierialale koostöös Lennukolledžiga spetsialiseeruda õhuväeohvitseriks. 2005. aastast alates on sõjakoolis võimalik omandada magistrikraad.
Õpingud Kõrgemas Sõjakoolis ohvitserihariduse esimesel astmel ehk
kolmeaastasel põhikursusel annavad lõpetajatele kõrghariduse sõjaväelise
juhtimise erialal, lõpetanud on pädevad teenima kaitseväes ja Kaitseliidus
rühmaülematena ja kompaniiülema abidena. Sõjaväelise kõrghariduse teise
astme, magistriõpingute jooksul valmistatakse juba teenistuskogemustega ohvitserid ette teenistuseks väeosade staapides
-
Täna täitus 10 aastat Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri Baltron loomisestBaltron loodi rahvusvahelise eskaadrina 1998 aastal. Eskaadri eesmärkideks on meremiinidest tulenevate ohtude ühine ärahoidmine ning Balti riikide territoriaalvetes ja majandustsoonides esinevate keskkonnakahjustuste vähendamine, misläbi meresõit muutub ohutumaks.
Baltroni prioriteetide hulka kuulub ka Balti riikide rahvuslike merevägede arendamine ning kaitsevõime suurendamine, millega kaasneb üksuste suutlikkus teha koostööd NATO struktuuridega.
Baltron koosneb Balti riikide ühendstaabist ja Eesti, Läti ning Leedu mereväe laevadest. Iga riik annab Baltroni käsutusse kindlaks perioodiks 1-2 miinitõrjelaeva. Lisaks täidab üks alus staabi- ja toetuslaeva ülesandeid.
BALTRON-i staap komplekteeritakse Eesti, Läti ja Leedu mereväe esindajatest. Ametikohad staabis roteeruvad kolme riigi ohvitseride vahel. Seeläbi tagatakse projektis osalevatele merevägedele võrdne vastutus, samuti saavad osalejad võrdsel määral kogemusi, et tegutseda vastavalt rahvusvaheliselt kehtestatud koostöötingimustele.
Alates käesoleva aasta augustist kuuluvad Baltroni uuenenud koosseisu Läti miinijahtija LVNS Talivaldis ning Leedu miinijahtija LNS Suduvis . Eesti merevägi panustab ühisprojekti mereväe tuukri-ja toetuslaevaga EML Tasuja. Baltroni juhib Leedu mereväe ohvitser kaptenleitnant Eugenijus Valikovas.
Eesti mereväe ohvitserid on juhtinud Baltroni kolmel korral , neist esimesena praegune mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede aastatel 2001-2002, kaptenmajor Sten Sepper 2004-2005 ja kaptenmajor Andrei Leit 2007-2008.
Riikidevaheline koostöö Baltronis ja osalemine NATO poolt juhitavatel mereväeõppustel aitavad kaasa projektis osalevate riikide merevägede kiiremale arengule, tõstes seeläbi ka iga riigi kaitsevõimet. Baltron projekt kasvatab Balti riikide merevägedes vastastikust mõistmist ja koostegutsemisvõimet ning aitab üksusi ette valmistada osalemaks NATO eskaadrite töös.
Baltroni aastapäevale pühendatud pidulik tseremoonia viiakse läbi 12. septembril Riias.
-
Miinijahtija Sakala osaleb Eesti ja Soome mereväe ühisõppuselEesti mereväe miinijahtija EML „Sakala” osaleb 26. kuni 28. augustini Soome lahes toimuval Eesti ja Soome mereväe ühisõppusel FIN-ESTMCMPASSEX-08.
Ühisõppuse eesmärk on tõsta laeva meeskonna väljaõppe taset teostades miinitõrje ja merepraktika –alast väljaõpet ning harjutada koostööprotseduure Soome mereväega.
Kogu õppuse vältel viibib miinijahtija EML Sakala pardal Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper.
“Käesolev ühisõppus annab mõlemale poolele võimaluse harjutada rahvusvahelist koostööd divisjoni tasemel. Minu ülesanne on hinnata oma üksuse võimekust,” ütles kaptenmajor Sepper.
Pärast õppust suundub miinijahtija EML Sakala töövisiidile Helsingisse, kus laupäeval, 30. septebril on kõigil soovijatel võimalus tutvuda Eesti mereväe alusega. 31. augustil naaseb EML Sakala kodusadamaase Tallinnas.
Sakala on teine kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev saabus Eestisse 12.aprillil. Esimene alus – Admiral Cowan – saabus Eestisse 2007.aasta juulis. Kolmas laev – Ugandi - planeeritakse Eestile üle anda 2009 aasta alguses.
Sakala on ehitatud 1990. aastal mittemagnetilisest komposiitplastikust ja varustatud hüdrolokaatori ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Laev on 52,6 m pikk, meeskonda kuulub 25 mereväelast, sealhulgas 7 ajateenijat. Enne Eestisse tulekut, läbis Sakala meeskond seitsmekuulise laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.
Uusi miinijahtijaid kasutab Eesti merevägi siseriiklikel miinitõrjeoperatsioonidel mereteede puhastamiseks peamiselt maailmasõdade ajal veesatud miinidest ja muudest lõhkekehadest. Samuti osalevad miinijahtijad NATO miinitõrjeeskaadri töös, kuhu varem on kuulunud staabi- ja varustuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Miinijahtija Sakala on saanud nime samanimelise ennesõjaaegse Eesti mereväe aluse järgi.
-
Kaitseväe juhataja autasustas Tõnu EndreksoniTäna, 26. augustil autasustas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots olümpiamängudel hõbemedali võitnud Tõnu Endreksoni Kaitseväe Eriteenete Ristiga ja võttis Pekingi olümpiamängude hõbemedalimehelt lubaduse tuua Eestisse veel vähemalt üks olümpiamedal.
Kaitseväe spordirühmas teeniv kapral Tõnu Endrekson pälvis Kaitseväe Eriteenete Risti Pekingi olümpiamängudel sõudmises paarisaerulisel kahesel võidetud hõbemedali eest.
„Nii nagu lahingusse ei tohi minna kaotusemõtetega, nii ei lähe ma ka kunagi tegema poolikut sõitu võistlustel,” ütles Tõnu Endrekson pärast eriteenete risti vastuvõtmist. „Olümpiamedal on minu jaoks suur saavutus, sest selle taga on pidev ja ränk töö ning meeskonna, treenerite ja kaitseväe abi.”
„Paarisaeruline kahene näitas tervele maailmale, et Eestis on suured sportlased,” sõnas kindralleitnant Ants Laaneots. „Tänan teid kaitseväe nimel suure isikliku pingutuse eest, mis tõi meie rahvale nii palju rõõmu. Te olete eeskujuks tänastele noortele. Loodan, et teie võit aitab neid spordi juurde tuua ja spordi juures hoida. ”
Kaitseväe juhataja võttis kapral Tõnu Endreksonilit lubaduse tuua ka järgmistelt olümpiamängudelt medal. Kapral Endrekson kirjutas kaitseväe juhataja külaliste raamatusse: „See ei jää viimaseks medaliks olümpiamängudelt.”
Kapral Tõnu Endrekson on läbinud ajateenistuse Pärnu Üksik-jalaväepataljonis 1997-1998 ning ta kuulub Kaitseväe spordirühma alates 2007. aastast.
2006. aasta veebruaris staabi- ja sideväljaõppekeskuse Üksik-sidepataljoni juurde loodud spordirühma kuulub hetkel 18 kaadrikaitseväelasest tippsportlast, lisaks läbivad spordirühma koosseisus ajateenistust mitmed sportlased. Tänavusel Pekingi olümpial osales seitse spordirühma kaitseväelast.
-
Eesti jalaväerühm sai rühmalipuEesti kontingendi vanem Iraagis major Toomas Väli andis eile 20. augustil Taji sõjaväebaais Eesti jalaväerühmale Estpla-17 üle rühmalipu. Lipu annetasid rühmale Iraagis teeninud ja teenivad Eesti ohvitserid.
Lipu esiküljele on tikitud Eesti vapilõvi koos Iraagi palmidega, Iraagi Rahvusvahelise Korpuse Multinational Corps-Iraq, MNC-I) ja Rahvusvaheliste Jõudude (Multinational Force-Iraq, MNF-I), USA 4. jalaväediviisi, 25. jalaväebrigaadi embleemid ning jalaväepataljoni 2-14 vapp, samuti Rahuoperatsioonide Keskuse, Kaitseliidu ja Lahingukooli embleemid. Lipukirjaks on “ Eesti auks, tuleviku pandiks”. Lipu tagakülje moodustavad Eesti rahvusvärvid.
“Lipul kujutatud üksuste embleemid rõhutavad nii erinevate rahvusvaheliste kui Eesti üksuste rolli väikese, kuid tõhusalt toimiva kontingendi tegevuses. Iraagis saadud kogemusest saavad kaudselt osa kõik lipul kujutatud allüksused,” ütles major Väli. Estpla-17 rühmaülem leitnant Raul Kadaste tänas kontingendi vanemat suurepärase kingituse eest. „Estpla-17 oli baaslaager Bassamis ainus üksus, kellel ei olnud oma üksuse lippu. Kanname oma lippu au ja uhkusega.”
Estpla-17 lahkus Eestist Iraaki 2. juulil. Rühma ülesandeks on Bagdadist põhja pool asuvates külades julgeoleku ja korra tagamine.
Pooleteise teenistuskuu jooksul on rühm läbi viinud üle kahekümne patrull- ja läbiotsimisoperatsiooni, neist ühe koos Iraagi armee ja politsei üksustega. Rühm on konfiskeerinud käsitulirelvi, sealhulgas kolm kuulipildujat.
Rühm tegusteb pea 100 ruutkilomeetrisel alal. Estpla-17 baaslaagriks on Taji sõjaväebaasist edelas asuv Bassami eelpost, kust rühm viib läbi enamiku operatsioonidest.
34-liikmeline kergejalaväerühm on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide üksuste ning Iraagi julgeolekujõududega. Estpla-17 kuulub USA Rahvusvahelise Bagdadi diviisi 25. jalaväebrigaadi soomusjalaväepataljoni 2-14 koosseisu. Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagi Vabadus alates 2003. aasta juunist. -
Kaitseväelane võitis olümpiahõbedaLaupäeval, 16. augustil võitis kapral Tõnu Endrekson Pekingi olümpiamängudel paarisaerulisel kahepaadil sõudes hõbemedali.
Koos Jüri Jaansoniga sõudnud kapral Endrekson jäi 2000 meetrisel distantsil alla Austraalia paatkonnale. Vähem kui sekundiga edestati kolmanda koha saavutanud Suurbritannia paatkonda. Hõbemedali saavutanud Eesti paatkonna ajaks oli 6.29,05.
Pekingis toimuvatel 29. olümpiamängudel kuulub Eesti koondisesse 7 kaitseväelast. Judokas kapral Martin Padar, kes on 2007. aasta sõjaväelaste maailmameister. Ujujad reamehed Andres Olvik ja Martin Liivamägi, kes mõlemad on mitmel korral tulnud Eesti meistriteks. Sõudjad kapralid Andrei Jämsa ja Tõnu Endrekson. Triatleet kapral Marko Albert. Samuti kuulitõukaja Taavi Peetre.
Eelnevalt on Eestit olümpial juba esindanud kapralid Albert, Jämsa ja Endrekson.