Uudised
-
Kaitseväe juhataja annetab Saksa militaardekaanile eriteenete ristiTäna algaval VIII Läänemeremaade kaplanite konverentsil Saksamaal Kielis annab Eesti kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik üle kaitseväe eriteeneteristi erruminevale militaardekaanile Heinz Zimmermann-Stock’ile.
“Ta oli Baltimeremaade kaplanite konverentsi algataja ja Balti ning teiste Ida-Euroopa riikide kaplaniteenistuste toetaja. Eestit on ta suuresti toetanud,” ütles kaitseväe peakaplan kolonel Nõmmik Saksamaa I rannakaitseringkonna peakaplan Zimmermann-Stock’i teeneid kokku võttes.
Kaitseväe peakaplan kolonel Nõmmik esineb konverentsil ka lühikese ettekandega Eesti kaplaniteenistuse hetkeseisust.
Konverentsile sõidab Eestist 11-liikmeline delegatsioon, nende seas tegevteenistuses olevad vaimulikud, reservkaplanid ning ka Eesti Evangeelse Luteri Kiriku peapiiskop Andres Põder.
Konverents kestab 8.-11. juunini ning kannab alapealkirja “Rules, Roles and Identities of Soldiers Challanghes to Military Pastoral Care”.
-
ESTPLA-13 asus teele IraakiTäna, 7. juuni õhtul saatis Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant Leo Kunnas operatsioonile Iraagi Vabadus uue Eesti kergejalaväerühma ESTPLA-13.
Kaitseväe välisoperatsioonide eest vastutav kolonelleitnant Kunnas ütles rivistusel Tallinna lennujaamas, et meeskond oleks missioonil tähelepanelik ja valvas.
“Iga kord, kui te väljute oma baaslaagrist patrullima, peate olema tähelepanelikud,” ütles kolonelleitnant Leo Kunnas. “Vastast ei tohi kunagi alahinnata, vastane õpib alati oma vigadest.”
Samuti soovis kolonelleitnant Kunnas sõduritel head sõduriõnne ja palus jalaväerühma liikmetel meeles pidada koju maha jäävaid ning neid tagasi ootavaid omakseid.
Kolonelleitnant Kunnas teenis ise möödunud aastal Iraagis Ameerika Ühendriikide 1. soomusdiviisi 3. brigaadi lahingugrupi staabi operatiivosakonnas.
Kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik õnnistas rivistusel Iraaki suundunud uut kaitseväe kergejalaväerühma.
Nooremleitnant Meelis Jõemaa juhitav 34-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-13 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
1. juunil sõitis Iraaki uue kergejalaväerühma kaheksaliikmeline ettevalmistusgrupp. Ettevalmistusgrupp võtab teenistust lõpetavalt rühmalt üle varustuse ja tutvub vastutusalade ning ülesannetega.
Eesti kaitseväelased hakkavad läbi viima operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas detsembris Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni 2006. aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil alates 2003. aasta juunist. -
Kaitsevägi hävitas vanu püstoleidKaitsevägi hävitas täna koostöös AS Kuusakoskiga kuus tuhat relvastusest maha võetud püstolit.
Vanade püstolite hävitamises leppisid kokku kaitseministeerium ja kaitseväele uute püstolite tootja Heckler&Koch, vanade püstolite hävitamise tõttu sai Eesti uued püstolid oluliselt odavama hinnaga.
Kaitsevägi võtab uued püstolid Heckler&Koch USP kasutusele selle aasta jooksul, juba praegu on uute püstolitega varustatud välisoperatsioonidel osalevad kaitseväelased ja sõjaväepolitseinikud.
“Kaitseväe uued Heckler&Koch’i püstolid on maailma ühed parimad relvad,” ütles kaitseväe pearelvur major Vaido Halliküla. “Samas hävitatavad püstolid on relvatööstuse eilne või üleeilne päev ning need ei vasta tänapäevastele nõuetele ja standarditele.”
Püstolid PM, TT ja Colt purustati tükkideks metallikäitleja AS Kuusakoski metalliveskis. Purustatud materjal suunatakse taaskasutusse.
Purustamist jälgisid Saksa Liitvabariigi saatkonna ja firma Heckler&Koch esindaja, samuti kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajad.
”Relvade hävitamine on hea näide AS Kuusakoski osutatavast seadmete, infokandjate ja teiste materjalide vastutava hävitamise teenusest, millega tagame seadme ja selles oleva info täieliku hävinemise ja varasemal eesmärgil kasutuskõlbmatuse, suunates materjalid taaskasutuse,” kommenteeris AS Kuusakoski juhatuse esimees Ilmar Jõgi.
-
Vahetub Eesti jalaväerühm IraagisKolmapäeval, 7. juunil asub Tallinna lennujaamast Iraagi poole teele uus kaitseväe kergejalaväerühm ESTPLA-13.
Nooremleitnant Meelis Jõemaa juhitav 34-liikmeline kergejalaväerühm ESTPLA-13 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased hakkavad läbi viima operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Teenistuspiirkonnas Bagdadis on juba kaheksaliikmeline ESTPLA-13 ettevalmistusgrupp, mis võtab teenistust lõpetavalt rühmalt üle varustuse ja tutvub vastutusalade ning ülesannetega. Eelgrupp lendas Iraaki 1. juunil.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas detsembris Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni 2006. aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil alates 2003. aasta juunist. -
Tapal avati kaitseväe esimene kabelTäna kell 13 õnnistati ja avati Tapa Väljaõppekeskuses Eesti kaitseväe esimene, eraaneetustest ehitatud kabel.
Kabeli teeb eriliseks selle multireligioossus, seal saavad oma talitusi läbi viia kõikide usundite esindajad, kabelis ei ole ühegi religiooni sümbolit. Nii on lihtsa kabeli tähtsaimaks kujunduselemendiks laeaknast seinale kumav valguselaik.
Pühakoda on mõeldud nii väljaõppekeskuse õppursõduritele ja kaadrikaitseväelastele kui ka näiteks Tapal läbiviidavatel õppustel osalejatele kohaks, mis pakuks vaikust ja rahu ka lihtsalt mõtisklusteks.
"Kui esimest korda kabeli ideest kuulsin, olin vaimustunud. Nüüd olen sõnatu," ütles Saksamaa Liitvabariigi mereväe kaplan Arend Engelkes, kelle eestvedamisel Saksamaa ajateenijad kabeli ehituseks raha annetasid.
"Tänane päev on suur samm edasi selles, et meie väed võiksid olla võidukad nii ilmalikus kui vaimulikus maailmas," lisas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, kelle sõnul on kabeli avamine suur samm edasi Eesti kaitseväe arengus.
Ligikaudu 1,5 miljonit krooni maksma läinud kabeli ehitusraha saadi nii eraisikute kui ettevõtete annetustest Eestist ja välismaalt. Kabeli projektki valmis annetusena väliseestlasest arhitekt Harri Kivilo poolt.
Suurimad rahalised annetused on teinud Saksamaa Bundeswehri sõdurid, AS Linnaehitus ja Suurtükiväegrupi ohvitseride kogu. Enamus kabeli ehitust toetanud firmasid toetas ehitust materjalidega.
Lahingutoetusüksuste Väljaõppekeskus Tapa Väljaõppekeskus on Eesti suurim ja moodsaim väljaõppekeskus, mis koondab enda alla Pioneeripataljoni, Õhutõrjedivisjoni, Suurtükiväegrupi, Kaitseväe Keskpolügooni ja Tagalakeskuse. -
Laupäeval avatakse Tapa väljaõppekeskuse kabelLaupäeval, 3. juunil kell 13 õnnistatakse ja avatakse Tapa Väljaõppekeskuses Eesti kaitseväe esimene kabel.
Nii nagu kaitseväe kaplaniteenistus, on ka Tapa VÕKi kabel multireligioosne, samuti sobib see ka lihtsalt mõtiskluste ja eraldiolemise kohaks. Kabelis ei ole ühegi religiooni sümbolit ja seal saavad vajadusel oma talitusi läbi viia kõikide usundite esindajad.
“Kabelit kavandades ei mõelnud me üksnes religioossetele toimingutele alates teenistustest ja lõpetades laulatustega, vaid ka võimalusele pakkude ajateenijaile vaikset ja rahulikku kohta mõtisklusteks, “ ütles väljaõppekeskuse kaplan kapten Raivo Nikiforov.
Tapa VÕKi ülema kolonel Urmas Roosimägi sõnul on väga oluline, et oleks olemas koht, kuhu iga ohvitser, allohvitser ja sõdur saaks raskel hetkel minna ning hingekosutust otsida.
Avatav pühakoda on mõeldud nii väljaõppekeskuse õppursõduritele ja kaadrikaitseväelastele kui ka näiteks Tapal läbiviidavatel õppustel osalejatele.
Ligikaudu 1,5 miljonit krooni maksma läinud kabeli ehitusraha on saadud nii eraisikute kui ettevõtete annetustest nii Eestist kui välismaalt. Kabeli projektki valmis annetusena väliseestlasest arhitekt Harri Kivilo poolt.
Suurimad rahalised annetused on teinud Saksamaa Bundeswehri sõdurid, AS Linnaehitus ja Suurtükiväegrupi ohvitseride kogu. Enamus kabeli ehitust toetanud firmasid toetas ehitust materjalidega.
Lahingutoetusüksuste Väljaõppekeskus Tapa Väljaõppekeskus on Eesti suurim ja moodsaim väljaõppekeskus, mis koondab enda alla Pioneeripataljoni, Õhutõrjedivisjoni, Suurtükiväegrupi, Kaitseväe Keskpolügooni ja Tagalakeskuse. -
Purjesportlased läbivad tulevikus kaitseväeteenistuse mereväesEile, 30. mai pärastlõunal allkirjastasid merevägi ja Eesti Jahtklubide Liit Kaitsejõudude Peastaabis koostöölepingu, mille eesmärgiks on purjespordi arendamine Eestis.
Eesti purjesportlaste ajateenistus viiakse lepingu kohaselt võimaluse korral läbi mereväes, säilitades nende treeninguvõimalused lähtudes väljaõppe korraldusest. Samuti toetab merevägi purjeregattide läbiviimist Eestis.
Eesti Jahtklubide liidu president Jüri Käo soovis allkirjastamisel, et paberil kirjutatu peatselt ka reaalsuseks saab. Heameelt lepingu teokssaamise puhul avaldasid ka Mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivask ning lepingu initsiaator, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
“Mereväe poolt on tegu esimese katsega aidata taasluua purjetamistraditsioone mereväes, millel on oma loomulik koht paljude riikide merevägede juures,” kommenteeris koostöölepet kaptenmajor Ivask.
-
Lahingukool korraldab riigikaitseõpetuse laagriAlates tänasest korraldab Kaitseväe Võru Lahingukool riigikaitseõpetuse laagri ligi kahesajale erinevatest koolidest pärit õpilasele.
Nursi baasi püsititatakse laager, õpitakse tiirulaskmise ohutustehnikat ja automaati AR-i ning viiakse läbi ka tiirulaskmine. Lisaks saadakse teadmisi meditsiinist, riviõppest ja tutvutakse erinevate kaitseväes kasutusel olevate relvadega. Enne kui õpilased koju lähevad tutvustatakse neile ka kaitseväelase elukutset ja karjääri.
Laagris osalevad Vastseliina Gümnaasiumi, Varstu Gümnaasiumi, Põlva Keskkooli, Põlva Ühisgümnaasiumi, Tartu Raatuse Gümnaasiumi ja Tartu Kunstigümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased.
Laager kestab 31. maist kuni 2. juunini ja on ette nähtud riigikaitseõpetuse õppekavas. -
Merevägi asub toetama Eesti purjespordi arengutHomme, 30. mail allkirjastavad merevägi ja Eesti Jahtklubide Liit Kaitsejõudude Peastaabis koostöölepingu, mille eesmärgiks on purjespordi arendamine Eestis.
Eesti purjesportlaste ajateenistus viiakse lepingu kohaselt läbi mereväes säilitades nende treeninguvõimalused lähtudes väljaõppe korraldusest. Samuti toetab merevägi purjeregattide läbiviimist Eestis.
Mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivaski sõnul on enamus välisriikide akadeemiates koolituse saanud mereväeohvitseridest läbinud ka purjelaevakoolituse, mis on üks osa mereväeohvitseri väljaõppest. “Mereväe poolt on tegu esimese katsega aidata taasluua purjetamistraditsioone mereväes, millel on oma loomulik koht paljude riikide merevägede juures,” lisas Ivask.
Eesti Jahtklubide Liidu peasekretäri Ott Kallase sõnul on tegemist loomuliku sünergiaga, mis rikastab mõlema osapoole igapäevast rutiini ning mitmekesistab arenguvõimalusi. “Sportlaste jaoks on see kahtlemata suur võit, kui sõjaväekohustust saab kanda mereväes, kus on omakorda võimalik treeningutega jätkata. Liit omalt poolt annab aga maksimumi selleks, et ka mereväes käivituv purjetamise algõpe oleks tõesti tasemel,” ütles Kallas.
Kallas lisas, et äärmiselt suure tähtsusega on Jahtklubide Liidu jaoks mereväe poolt pakutav tugi purjeregattide julgestamisel.
Ennesõjaaegsel perioodil kuulus enamik Eesti mereväeohvitsere Tallinna Jahtklubisse ja nad tegelesid aktiivselt purjespordiga. Mereväe ohvitseridele kuulus ka oma jaht ja 1937. aastast anti välja kaugesadamas käimise rändauhinda.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi initsiatiivil sõlmitava lepingu allkirjastavad Mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivask ja Eesti Jahtklubide Liidu president Jüri Käo. -
Sajad sõdurid nautisid Kosovos Blacky kontsertiSajad NATO ja Euroopa Liidu sõdurid elasid eile, 27.mai õhtul kaasa Blacky menukale vabaõhukontserdile Kosovos Mitrovi'cas Camp Olaf Ryes.
Eesti muusikatäht Blacky andis Mitrovicas Olaf Rye rahutagajate laagris menuka enam kui kahetunnise kontserdi ligi Kosovos missioonil olevatele Eesti üksustele. Kontserti oli kuulama tulnud lisaks sajakonnale eestlasele mõnisada sõdurit NATO Kosovo jõudude KFORi Taani, Soome, ja Prantsusmaa üksustest.
Eesti sõdurite sõnul oli Blacky esinemine lihtsalt fantastiline. „Kontsert oli super. Blacky pani sõdurid kaasa elama. Me saime ennast välja elada, mis siis, et olime väsinud, sest meie rühm tuli just metsast mitmepäevaselt operatsioonilt,“ ütles kolm kuud Kosovos BALTSQN-13 autojuhina teeninud kapral Janika Kanarik. „Seda oli meile just praegu vaja. Selline särav külaskäik lõhub rutiini.“
“Sõduritel on oluline tunda, et Eesti riik hoolib oma sõduritest ja saadab kriisipiirkondadesse tippmuusikuid esinema. Need kontserdid on tõsiselt motiveerivad,“ sõnas vanemveebel Urmas Lichtfeldt.
Ansambli Blacky solisti Lea Liitmaa sõnul nautis ta võimalust esineda nii mehisele, vahetule ja sõjakale rahvuvahelisele publikule.
Eesti sõdurid tutvustasid Blackyle oma teenistust ja eluolu missioonipiirkonnas. Blacky võeti kaasa poolepäevasele patrullretkele mägedes ning ansambli liikmed said käes hoida ja lähemalt uurida Eesti sõdurite relvastust.
Kosovo missionipirkonda külastava Blacky auks korraldas BALTSQN-13 ülem kapten Mait Müürisepp lõunasöögi pooleteist kilomeetri kõrgusl mägedes Mokre Gora nõlval, kus avanes vaatega Gazivode järvele.
Täna esineb Blacky Camp Olaf Rye sõdurite messis neile, kellel jäi teenistusülesannete tõttu eilne kontsert kuulamata. Esmaspäeval, 29.mail külastab Blacky Eesti sõjaväepolitsei rühma Kosovo keskuses Pristinas.
Praegu teenib Eestit Kosovos kaks üksust. Peamiselt Scoutspataljonist moodustatud 66-liikmeline luureüksus BALTSQN-13 teenib Taani pataljoni koosseisus. 22-meheline mitmeotstarbeline sõjaväepolitsei üksus Estpatrol-13, mida juhib leitnant Artur Meerits, teenib Pristinas Itaalia karabinjeeride rügemendi koosseisus. Missiooniüksse rotatsiooni pikkus on kuus kuud. Lisaks teenib Kosovos NATO jõudude peakorteri koosseisus üks staabiohvitser.