Uudised
-
Luurepataljon korraldab Hiiumaal õppuseLuurepataljon korraldab koostöös Kaitseliidu ja politseiga järgmisel nädalal Hiiumaal Käina vallas luure- ja rahutagamisalase ühisõppuse.
Ühisõppuse eesmärgiks on harjutada koostööd kriisisituatsioonides.
28. juunist 1. juulini peamiselt Käina asulas läbiviidaval õppusel rajatakse kontrollposte ning teedel ja tänavatel liiguvad relvastatud patrullid. Ühisõppusel kasutatakse imitatsioonivahenditest paukpadruneid ja lõhkepakette.
Õppus kulmineerub reedel, 1. juuli õhtul, kui taktikaline üksus korraldab Käina koolimaja juures rünnaku terroristide poolt hõivatud bussile. -
Lahingukoolis on sisseastumiskatsedSisseastumiskatsed viiakse läbi kahel päeval, kus kontrollitakse kandidaatide oskusi ning teadmisi suundorienteerumises, kiirrännakul, automaadilaskmisel ja kutsesobivusvestlusel. Kandidaadid, kes on edukalt läbinud sisseastumiskatsed, asuvad sügisel õppima vanemallohvitseride baaskursusele.
Täna toimub suundorienteerumine, kus läbivad kandidaadid 10 kontrollpunkti 5-6 km rajal, kiirrännak pikkusega 3 km ja laskeoskustest. Kandidaadid, kes läbivad täna edukalt katsed, osalevad homme kutsesobivusvestlusel, kus tuleb neil ennast lühidalt tutvustada ning vastata kutsesobivusvestlusekomisjoni liikmete küsimustele.
Teine võimalus sisseastumiskatsete läbimiseks on 2.august kuni 3.august. Seal võivad osaleda kandidaadid, kes täna ei saanud tulla või kellel täna ei õnnestunud katseid edukalt läbida.
Esimest korda on võimalus vanemallohvitseride baaskursuse sisseastumiskatsetel osaleda ka tsiviilisikutel ehk reservväelastel, kellega pärast sisseastumiskatsete edukat läbimist sõlmib Kaitseväe Võru Lahingukool tegevteenistuslepingu.
Vanemallohvitseride baaskursusel omandavad õppurid kutsekeskhariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja kursuse lõpetades omistatakse neile nooremveebli sõjaväeline auaste.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ootavad sisseastujate dokumenteJärgmisel nädalal algab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes dokumentide vastuvõtt 9. põhikursusele. Sisseastujate dokumente võetakse vastu õppeasutuse peahoone fuajees 27. juunist – 1. juulini kell 9.00 kuni 16.00.
Eesti ainsasse kõrgemasse sõjaväelisse õppeasutusse võivad kandideerida kõik Eesti
kodanikud, kes vastavad järgmistele nõuetele: keskharidus, läbitud ajateenistus,
kriminaalkorras karistamata, terved ja heas füüsilises vormis ning vanus mitte üle
25 eluaasta kursuse alguspäevaks (s.t septembri alguseks).
Sisseastujatel tuleb esitada avaldus õppeasutuse ülema nimele, elulookirjeldus (CV),
pass, keskharidust tõendav dokument koos riigieksamite tunnistustega ning 4
passifotot. Lisaks sellele tuleb kaasa võtta Kaitseväe Arstliku Komisjoni tõend
teenistuskõlblikkuse kohta ning andmed teenistuskäigu kohta (vt täpsemat loetelu
õppeasutuste koduleheküljelt). Samuti palutakse olemasolu korral kaasa võtta koopia
tööraamatust, abielutunnistusest ning lapse sünnitunnistusest.
Sisseastumiskatsed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes toimuvad juuli lõpus (25. juuli – 29. juuli).
Täpsemat informatsiooni dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta saab õppeasutuste koduleheküljelt aadressil või järgmistelt telefonidelt: personalijaoskond 7314105, õppeosakond 7314131. -
Kaitseväe juhataja autasustas lahkuvat USA kaitseatašeedKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis täna, 20. juuni keskpäeval kaitseväe teenetemärgi teenistust lõpetavale Ameerika Ühendriikide kaitseatašeele Eesti Vabariigis mereväekapten Eric Olsonile silmapaistva panuse eest Eesti ja Ameerika Ühendriikide kaitsekoostöö arendamisel.
Rohkem kui kolm aastat Eestis teeninud mereväekapten Olson ütles, et kohe teenistuse alguses kohtus ta silmapaistvate Eesti kaitsespetsialistidega ja nüüd on tal Eestis palju sõpru.”Praeguseks on Eesti jõudnud NATOsse ja on sõjaline liitlane Ameerika Ühendriikidele Iraagis,” ütles Olson. “Mul on olnud au teenida Eestis suurte ajalooliste sündmuste toimumise ajal.”
Mereväekapten Eric Olson asus teenima Ameerika Ühendriikide kaitseatašeena Eestis 2002. aasta aprillist. Olsoni vahetab atašee ametikohal välja kaptenleitnant Karin Shuey.
-
Kaitseväe juhataja annab kätte auastmed ja teenetemärgidTeisipäeval, 21. juunil kell 9 annab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Laidoneri Muuseumis üle kõrgemate ja vanemohvitseride auastmed ning annab teenetemärke.
Vabariigi President andis oma 20. juuni käskkirjaga ühe kõrgema ohvitseri ning 32 vanemohvitseri sõjaväelist auastet.
Kaitseväe juhataja autasustab kaitseväe teenetemärgiga panuse eest Eesti kaitseväe arengusse kaitseväelasi, piirivalvureid, kaitseliitlasi ja välisriigi ohvitseri.
Ainsa välisriigi kaitseväelasena autasustatakse kaitseväe teenetemärgiga Suurbritannia kolonelleitnant Rupert Lucast. Kaitseministeeriumi ja kaitseväe nõunikku kolonelleitnant Lucast autasustatakse silmapaistva panuse eest Eesti ja Suurbritannia sõjalise koostöö taastamisel ning koostöö viimisel uuele partnerlustasemele.
Kaitseväe eriteenete ristiga autasustatakse välisriikide kaitseväelasi ning kaitseväe arengule kaasaaidanud ühiskonnategelasi ning kaitseväe suurõppuse Kevadtorm 2005 läbiviimisele kaasaaidanud omavalitsuste esindajaid.
Teiste seas autasustatakse kaitseväe eriteenete ristiga NATO personalikomitee aseesimeest kolonel Peter Conzelmanni, Võru linnapead Ivi Eenmaad ja Riigikantselei koordinatsioonidirektor Rainer Saksa. -
Kaitseväe juhataja osales Sõjalise Komitee esimehe vahetustseremoonial
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osales NATO Sõjalise Komitee koosseisus Brüsselis ja Berliinis Sõjalise Komitee esimehe vahetustseremoonial.
Senine NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Harald Kujat andis eile pärast kolmeaastase ametiaja lõppu juhtimise üle kindral Ray Henault’le.
Kindral Kujati ametisoleku ajal astus Eesti NATOsse ja NATO hakkas teostama Balti riikide õhuturvet. Kindral Kujat toetas igati Balti riikide pürgimusi. Kindral Kujat tagas oma ametisoleku viimastel kuudel Balti riikidele ja Sloveeniale õhuturbe lahenduse järgnevaks kaheks aastaks.
Vabariigi President on kindral Kujatit autasustanud Kotkaristi I klassi ordeniga seoses toetuse eest Eesti liitumisele NATOga ning Eesti ja Saksa kaitsevägede koostöö tugeva arendamise eest.
Kindral Kujat sündis Königsbergis ja alustas sõjaväelist karjääri 1959. aastal. Ta on õppinud Bundeswehri juhtimis- ja staabikolledžis ning NATO Kaitsekolledžis Roomas.
Kindral Kujat on teeninud ametikohtadel rühmaülemast pataljoniülemani, Saksa kaitseministri sõjalise nõunikuna, Saksa sõjalise esindaja asetäitjana NATO Sõjalise Komitee juures, Saksa Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitjana kaitsepoliitika ja strateegia alal ning Bundeswehri peainspektorina.
Vastne NATO Sõjalise Komitee esimees kindral Ray Hernault asus teenima Kanada õhujõududesse 1968. aastal ning on juhtinud hävitajaid, teisi lennukeid ja helikoptereid kokku 4500 tundi. Kindral Hernault oli viimased neli aastat Kanada kaitseväe juhataja.
NATO Sõjaline Komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad.
-
Eesti ja Soome kaitseväelased naasevad rahutagamisõppuseltHomme, 17. juunil lõpeb Leedus 2000 osavõtjaga rahvusvaheline rahutagamisõppus Amber Hope 2005, sealt naasvad Eesti ja Soome kaitseväe kolonnid võivad häirida liiklust.
Igal teisel aastal korraldatavalt õppuselt saabuvad Eesti ja Soome sõjaväemasinad saabuvad Eestisse kahes kolonnis. Esimene kolonn jõuab Ikla piiripunkti 17. juunil orienteeruvalt kell 17 ja teine paar tundi hiljem.
Soome soomustransportöörid, veoautod ja maasturid jäävad ööseks jalaväe väljaõppekeskusesse Pärnu Üksik-jalaväepataljon, Scoutspataljoni rühm soomustransportööridel Pasi XA-180 EST liigub edasi Paldiskisse.
66 eri tüüpi sõjaväemasinast koosnev Soome soomustehnikakolonn alustab Pärnust Tallinna poole sõitu laupäeval, 18. juunil kell 7, Tallinna Reisisadamasse plaanitakse jõuda kell 10. -
ESTPLA-11 asub teele IraakiTäna, 12. juuni hommikul saatis Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman operatsioonile Iraagi Vabadus järjekordse Eesti kergejalaväerühma ESTPLA-11.
“Te lähete Iraaki saadetuna Eesti rahva poolt,” ütles brigaadikindral Laneman. “Ärge unustage hetkekski, et te esindate iga oma tegevusega kogu Eesti riiki ja rahvast. See on suur au ja ühtlasi ka suur vastutus.”
“Ma olen kindel teie heas meeskonnavaimus ja tõhusas väljaõppes,” sõnas brigaadikindral Laneman. “Järelikult saavad teie teenistusalased saavutused olla vaid eeskujulikud. ma olen kindel, et te näitate ülejäänud koalitsioonile, et Eesti sõdur on parim võitluskaaslane.”
Eesti kaitseväelasi tuli teele saatma ka Ameerika Ühendriikide suursaadik Aldona Wos koos perekonnaga. Suursaadik Wos rääkis, et tema isa võitles ja langes vangi Varssavi ülestõusu ajal II maailmasõjas ning ta vabastasid koonduslaagrist Ameerika üksused.
“Ma tänan teid nii kogu oma perekonna ja Ameerika Ühendriikide nimel selle eest, mida te lähete tegema,” ütles suursaadik Wos. “Nii nagu minu isale tõid vabaduse Ameerika sõdurid, nii lähete teie kaitsma iraaklaste vabadust ja õigust demokraatiale.”
34 kaitseväelasest koosneva rühma põhiosa asub Iraagi poole teele kahes jaos pühapäeval ja esmaspäeval, lisaks muule varustusele võtab rühm Iraaki kaasa ka soomustatud veoautod Unimog. Teenistuspiirkonnas Bagdadis on juba ESTPLA-11 ettevalmistusgrupp, kes võtab lahkuvalt rühmalt ESTPLA-10 üle varustuse ja tutvub vastutusalade ja ülesannetega.
ESTPLA-11 ülem on leitnant Sergei Guselnikov.
ESTPLA-11 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Koos ESTPLA-11 läheb Iraaki uus Eesti teabeohvitser koalitsiooni staabi kapten Ülo Isberg, kes vahetab välja kapten Neeme Brusi. Teenistust jätkavad kaks Eesti staabiohvitseri Iraagi koalitsioonivägede (Multinational Corps- Iraq, MNC-I) peakorteris, üks ohvitser jätkab Bagdadi kesklinnas teenistust NATO Iraagi koolitusmissioonil (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I).
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu pikendas Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni selle aasta lõpuni.
-
Kaitseväe juhataja rõhutas rahvusvahelisel foorumil Euroopa vägede koostalitusvõime arendamistKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts astus esinduslikul julgeolekufoorumil üles jõulise nägemusega Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitsepoliitika arendamisest uute ohtude tõrjumiseks.
“Esimene kaitseliin uute ohtude vastu kulgeb väljaspool Euroopat, välismaal,” ütles oma ettekandes viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Uued ohud on dünaamilised, millest tulenevalt peaksime olema valmis reageerimiseks enne, kui tõeline kriisisituatsioon tekib. Konflikti ja ohu ennetamine ei saa kunagi olla liiga varajane.”
Viitseadmiral Kõutsi sõnul on rahvusvaheliste ühisvägede kontseptsioonis, mis haarab tegevuse kogu tsüklit alates situatsiooniplaanimisest kuni taastumiseni pärast ülesande edukat täitmist, ülioluline koostalitusvõime saavutamiseks. NATOs on koostalitusvõime olnud arengu ja väljaõppe õpetuse tulipunktis juba mõnda aega. Koostalitusvõime, või selle puudumine, muutub aga veelgi olulisemaks tuleviku ühisvägede moodustamisel, kus õlg õla kõrval ei teeni mitte ainult sõjaväelased vaid ka juristid, päästjad, parameedikud ja paljud teised oma ala asjatundjad, ütles ettekandes Kõuts.
Ühine situatsiooniplaneerimine peab aitama aegsasti läbi viia ennetava abinõuna kiiret ja võimsat sõjalist interventsiooni. Ülalnimetatu eeldab kõrge valmidusega sihtotstarbeliste, eelnevalt määratud strateegiliste võtete ja logistilise tugiteenusega vägede loomist. See omakorda rõhutab vastava paljurahvuselise koostöö ja koordineerimise süsteemi loomise ning tavapärase kasutamise vajadust, sõnas Kõuts.
“NATOs oleme püüdnud täita neid väljendeid sisuga. Arvan, et on aeg selle lähenemise laiendamiseks ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikale,” ütles viiteadmiral Kõuts. “Muutuvad ajad ja uued väljakutsed nõuavad tegusat sõjaväelist tööriista mõlemas organisatsioonis.”
Kaitseväe juhataja esines Prantsusmaal Chantilly lähedal peetud 22. rahvusvahelisel globaalse julgeoleku konverentsil ettekandega “Globaalne julgeolek: kuidas vastata uutele väljakutsetele? ”.
Konverentsi teemadeks olid NATO roll operatsioonides, Euroopa Liidu ja NATO sõjaline koostöö ning globaalsed julgeolekuväljakutsed. Arutleti selle üle, kuidas investeerida võimekustesse ja kuidas tagada võimekusi rahvusvaheliseks koostööks. Kõne all olid ka võrgukesksed operatsioonid.
Esinduslikul konverentsil esinesid Prantsusmaa kaitseminister Michéle Alliot-Marie, Kanada kaitseminister William Graham, Slovakkia kaitseminister Juraj Liska, Sloveenia kaitseminister Karl Erjavec, Bulgaaria kaitseminister Nikolai Svinarov, NATO sõjalise komitee esimees kindral Harald Kujat, endine NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral George Joulwan, NATO Euroopa liitlasvägede peakorteri staabiülem kindral Rainer Schuwirth, Brunssumis asuva NATO ühendväejuhatuse ülem kindral Gerhard Back, Itaalia kaitseväe juhataja admiral Giampaolo Di Paola, endine NATO sõjalise komitee esimees ja endine Saksamaa kaitseväe juhataja kindral Klaus Naumann ja Euroopa Liidu sõjalise staabi peadirektor kindralleitnant Jean-Paul Perruche. -
Esimene reservohvitser suundub välisoperatsioonilePühapäeval, 12. juunil alustab esimese reservohvitserina välismissiooni kapten Ülo Isberg (52).
Seni aktiivse reservohvitserina tegutsenud kapten Isberg vahetab välja alates möödunud aasta detsembrist Iraagi koalitsioonivägede (Multinational Corps-Iraq) teavitusosakonnas teeninud kapten Neeme Brusi.
“Minu ülesandeks on Eesti avalikkuse informeerimine ja meie sõdurite toetamine,” ütles kapten Ülo Isberg.
Ülo Isberg on lõpetanud Kanadas kõrgkooli majanduse erialal ja täiendanud end erinevatel panganduse- ja kinnisvaraalastel kursustel. 2000. aastal läbis Ülo Isberg Meegomäel Kaitseväe Lahingukoolis reservohvitseride kursused. Samuti on ta läbinud langevarjurite kursused Eestis ja Kanadas ning teabeohvitserikursuse Šveitsis.
Isberg on olnud tegev panganduses, kinnisvara- ning ravimiäris. Käesoleva hetkeni on Ülo Isberg Toronto Eesti Maja tegevjuht ning Eesti Ohvitseridekogu Kanadas esimees.
Ülo Isberg on kauaaegne korporatsiooni Fraternitas Estica vilistlane ning Toronto koondise abiesimees. Ta kuulub alates 2000. aastast Kaitseliitu ning Eesti Reservohvitseride Kogusse.
Vabariigi President andis 10. juunil Ülo Isbergile missiooni ajaks kapteni ajutise sõjaväelise auastme.
Teenistust Iraagis valmistub lõpetama 32-meheline Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-10. Iraagis jätkavad missiooni kolm Eesti staabiohvitseri, kes teenivad Bagdadis Rahvusvahelise Korpuse staabis ja üks Eesti ohvitser, kes teenib Bagdadi rahvusvahelises tsoonis NATO treeningmissioonil.
Kapten Isberg sõidab Iraaki koos kergejalaväerühma ESTPLA-11 kaitseväelastega.
Riigikogu pikendas Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni selle aasta lõpuni.