Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • 8.-16. oktoobril toimub Tallinnas NATO ja rahupartnerlusriikide iga-aastane ainuke logistikaõppus Cooperative Support.

    Cooperative Support 2002 (COSUP) on esimene Eestis toimuv õppus, mille korraldajaks on NATO staap. Õppust korraldab Liitlasvägede Lõuna-Atlandi Regioonaalne Staap (SOUTHLANT).

    “Eesti ohvitserid on õppust ette valmistanud juba üle pooleteise aasta. Oleme kõvasti vaeva näinud, et tänavune COSUP oleks eeskujulik õppus ka NATO vaatepunktist,” ütles õppuse Eesti-poolne juht major Raul Kütt. “Usun, et selle NATO-eksami sooritame me hindele väga hea.”

    COSUP'i näol on tegemist viimase Eestis toimuva rahvusvahelise õppusega enne NATO riikide Praha tippkohtumist, kus on kõne all ka Eesti kutsumine allianssi liikmeks.

    NATO on senist Eesti-poolset korraldustööd hinnanud kõrgelt. Septembris Tallinnas lõpp-planeerimiskonverentsil osalenud SOUTHLANT'i esindaja kolonelleitnant Norbert Rüchel ütles, et ta loeb eestlaste tehtud ettevalmistusi täielikult õnnestunuks ning usub, et õppus läheb igati korda.

    Eestis taasiseseisvumise järel toimunud rahvusvahelistest õppustest on Cooperative Support kõige suurema osalejate maade arvuga. Õppusest võtab osa enam kui 150 logistikaohvitseri 28-st NATO ja rahupartnerlusprogrammi ning Vahemere Dialoogiga liitunud riigist.

    COSUP 2002 on 7-päevane NATO PfP staabiõppus, mis põhineb fiktiivsel rahutagamisoperatsiooni stsenaariumil. Alates 2000 aastast on õppuse peatähelepanu pööratud mereväe logistikalt kõiki põhiväeliike hõlmavate operatsioonide logistikale.

    Õppuse eesmärgiks on anda NATO staapide ja riikide ning partnerriikide logistikaohvitseridele ülevaade NATO operatsioonide logistika planeerimisest, ettevalmistamisest ja logistilise toetuse andmisest.

    Õppuse kodulehekülg


  • Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas täna hommikul Prantsuse suursaadikut Eestis Jean-Jacques Subrenat kaitseväe teenetemärgiga.

    “Prantsusmaa on toetanud Eestit nii möödunud sajandi alguses Vabadussõjas kui ka Eesti taasiseseisvumisel,” ütles viitseadmiral Kõuts teenetemärki üleandes Kaitsejõudude Peastaabis. “Majanduslikult ja sõjaliselt Euroopa ühe võimsama riigi toetus meile on äärmiselt tähtis, kaitseväe teenetemärgi andmine on kaitseväe poolne tänu Prantsusmaale.”

    Prantsuse suursaadik tänas kaitseväe juhatajat ning tõdes, et käesolev ajahetk on Eesti jaoks väga huvitav ja tähtis. ”Hakkavad toimuma mitmed Eesti riigi jaoks olulised muutused, te seisate NATO lävel,” ütles suursaadik.

    Seoses ametiaja täitumisega Eestist lahkuv Jean-Jacques Subrenat on oma tegevusega tõhusalt kaasa aidanud Eesti Vabariigi kaitseväe ja Prantsuse Vabariigi relvajõudude vahelisele koostöö korraldamisele ja edasiarendamisele aastatel 1998 – 2002.


  • 23. septembrist 6. oktoobrini viib Mereväebaas läbi mereväe reservohvitseride õppekogunemise.

    Õppekogunemisel saavad reservohvitserid ülevaate mereväe tegevusest, kaasaegsetest lahingupõhimõtetest, sõjapsühholoogiast ning kaitseväe seadusandlusest.

    Õppekogunemisel osalevad kokku seitse reservohvitseri, kes on eraelus tsiviillaevade kaptenid ja mehhaanikud.

    Põhjalikult tutvustatakse õppekogunemisel osalejatele miinisõja temaatikat, rannikukaitse- ja laevade relvastust, samuti mereväe sideprotseduuride ja väljaõppe põhimõtteid. Reservväelased sooritavad kehalise võimekuse taseme kontrolliks kaitseväe üldfüüsilise testi ning läbivad merepraktika rahvusvahelisel mereväeõppusel Amber Sea mereväe laevade “Kalev” ja “Sulev” meeskondade koosseisus.

    Esimesel mereväe reservohvitseride õppekogunemisel möödunud aasta sügisel osalesid kaks mereväe reservohvitseri – Toomas ja Kuno Peek, kes on aktiivselt tegevad ka vabatahtlikus kaitseväelises tegevuses Kaitseliidu Tallinna Sadama Malevkonna ning Reservohvitseride Kogu juhatustes.

    Pärast õppekogunemist määratakse reservohvitserid sõjaaja ametikohtadele mereväe laevadel.
  • 21. septembril õppuse Baltic Eagle 2002 piduliku rivistuse kõnes avaldas Vabariigi President Arnold Rüütel heameelt kolme Balti riigi praktilise sõjalise koostöö laabumise üle.

    “Just need, sõdurite higi, vaeva ja loobumisi nõudvad igapäevased jõupingutused, mite kõlavad deklaratsioonid viivad meid üheskoos julgeolekupoliitilise peaeesmärgini – NATO liikmestaatuseni,” ütles president Rüütel.

    Vabariigi President rõhutas samas, et NATOga ei liitu mitte pelgalt kaitsevägi, vaid kogu riik ja rahvas ning tänas kõiki õppuste piirkonna kohalikke elanikke ja maaomanikke mõistva suhtumise ja toetuse eest. “Kui meil on tugev ja hästi väljaõpetatud kaitsevägi, siis on kindel, et meie maadel ei talla kunagi vaenulik sõdurisaabas,” ütles president Rüütel.

    Õppuse Baltic Eagle 2002 lõpurivistusel annetas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kaitseväe teenetemärgid kolmele kõrgele välisriigi ohvitserile Eesti kaitseväele osutatud teenete eest. Teenetemärgid said 3. Jüüti brigaadi ülem, õppusel brigaadiülemaks olnud Taani kaitseväe kolonel Per Ludvigsen, õppuse vahekohtunike ja hindajate meeskonna ülem Rootsi kaitseväe kolonelleitant Leif Carlson ning Balti Pataljoni ülem Leedu kaitseväe major Darius Petryla.


    Baltic Eagle 2002 oli selle aasta suurim Eestis toimunud Balti riikide ühisõppus ning seega oluline üritus näitamaks meie valmisolekut liitumisel NATOga.

    Õppuse Baltic Eagle 02 peaeesmärgiks oli hinnata mitmerahvuselise pataljoni BALTBAT väljaõppe taset ja harjutada staabitööd vastavalt NATO protseduuridele. Lisaks said Eesti ohvitserid kogemusi teenimiseks jalaväebrigaadi staabi koosseisus.

    Baltic Eagle oli brigaadiõppus, kus lisaks Balti pataljonile tegutsevad õppusel kolme Balti riigi rahvuslike väeosade, ESTBATi, LATBATi ja LITBATi staabid, kes mängisid Balti pataljoni naaberüksusi pataljoni staabi tasemel. Brigaadi juhtisid Taani kaitseväe ohvitserid, brigaadi staabi töös osalesid ka Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased.

    Õppusel osales umbes 1500 kaitseväelast kolmest Balti riigist, Taanist, Soomest, USA-st, Inglismaalt, Saksamaalt, Norrast, Hollandist ja Rootsist ning ligi 200 liikurmasinat. Õppuse üldjuht oli kaitsejõudude operatiivülem kolonelleitnant Aarne Ermus.

    Õppus viidi läbi 2. septembrist kuni 21. septembrini Kuusalu, Anija, Lehtse, Ambla, Saksi ja Kadrina valdades Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Õppuse stsenaariumi järgi ründas vaenutsevaid pooli lahutavaid rahutagajaid üks konflikti osapool, mille peale rünnaku alla sattunud rahuvalvejõud viisid läbi erinevaid sõjalisi manöövreid ja operatsioone.

    Baltic Eagle 02 viidi läbi kahes etapis. Esimeses etapis 2. - 13. septembril harjutati lahinglaagris BALTBATi üksuste (Eesti, Läti ja Leedu kompaniide) koostööd ning 14. - 20. septembril viidi läbi põhiõppus.
  • Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus täna hommikul Eestis tutvumisvisiidil viibiva NATO Rahvusvahelise Sõjalise Staabi koostöö ja piirkondliku julgeoleku direktoraadi ülema kindralmajor Federico V. Yániziga.

    Kindralmajor Yánizile anti ülevaade kaitseväe hetkeseisust ning arengusuundadest, kindral tundis professionaalset huvi kaitseväe arengu vastu ning tunnustas planeerimisprotsessi edukaks.

    Pärastlõunal külastas NATO ohvitser rahvusvahelise suurõppuse Baltic Eagle 2002 staapi asukohaga Tapa kaitseväelinnakus ning Balti Pataljoni lahinglaskmisi kaitsejõudude keskpolügoonil.

    Täna õhtul pakub Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman kindralmajor Yánizile õhtusöögi.

    Reedel kohtub NATO Rahvusvahelise Sõjalise Staabi ohvitser Eestisse akrediteeritud NATO liikmesriikide kaitseatašeedega.

    NATO Rahvusvahelise Sõjalise Staabi koostöö ja piirkondliku julgeoleku direktoraadi kaudu toimivad sõjalised kontaktid ning koostöö Euro-Atlandi Partnerlusnõukoguga, rahupartnerluses osalevate riikidega, Venemaaga NATO-Vene põhipakti raames ja Ukrainaga ühisharta raames.

    Kindralmajor Yánizi poolt juhitud direktoraadi koostööpoliitika- ja relvastuskontrolliosakonnad koordineerivad NATO rahvusvahelise sõjalise staabi tööd partnerlusprogrammi (PfP) poliitika kujundamisel.

    Hispaania ohvitser kindralmajor Federico V. Yániz on teeninud erinevatel ametikohtadel Hispaania Õhuväe Staabis, Õhuväe Staabikolledžis, Kaitsejõudude Ühendstaabis ning NATO Rahvusvahelises Sõjalises Staabis.
  • Täna pärastlõunal saabub Eestisse kahepäevasele tutvumisvisiidile NATO Rahvusvahelise Sõjalise Staabi koostöö ja piirkondliku julgeoleku direktoraadi ülem kindralmajor Federico V. Yániz.

    Kindralmajor Yániz kohtub visiidi käigus neljapäeval kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja Eestisse akrediteeritud NATO liikmesriikide kaitseatašeedega ning külastab Balti riikide ühisõppust Baltic Eagle 2002.

    Kaitsejõudude Peastaabis antakse kindralmajor Yánizile ülevaade kaitseväe arengusuundadest ning Eesti liitumisprotsessist NATOga.

    NATO Rahvusvahelise Sõjalise Staabi koostöö ja piirkondliku julgeoleku direktoraadi kaudu toimivad sõjalised kontaktid ning koostöö Euro-Atlandi Partnerlusnõukoguga, rahupartnerluses osalevate riikidega, Venemaaga NATO-Vene põhipakti raames ja Ukrainaga ühisharta raames.

    Kindralmajor Yánizi poolt juhitud direktoraadi koostööpoliitika- ja relvastuskontrolliosakonnad koordineerivad NATO rahvusvahelise sõjalise staabi tööd partnerlusprogrammi (PfP) poliitika kujundamisel.

    Hispaania ohvitser kindralmajor Federico V. Yániz on teeninud erinevatel ametikohtadel Hispaania Õhuväe Staabis, Õhuväe Staabikolledžis, Kaitsejõudude Ühendstaabis ning NATO Rahvusvahelises Sõjalises Staabis.
  • Kolmapäeval, 18. septembril avatakse Poola Vabariigis Szczecinis Kirderegiooni mitmerahvuselise korpuse staabis Balti riikide esindus.

    Saksamaa, Taani ja Poola on otsustanud avada koostöö tihendamiseks Balti riikidega staabis esinduse, kus esialgu hakkab teenima igast riigist üks sideohvitser.

    “Eesti esindatus korpuse staabis on tähtis, kuna see annab võimaluse igapäevaseks teenistuskogemuse saamiseks NATO armeekorpuse staabis ja osalemiseks Balti regioonis korraldatavate ühisõppuste planeerimises,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Eesti liitumisel NATOga hakkavad meie üksused tõenäoliselt koostööd tegema just Kirderegiooni mitmerahvuselise armeekorpuse koosseisus”.

    Viitseadmiral Tarmo Kõutsi sõnul on Saksamaa, Taani ja Poola riikide otsus kaasata Eesti, Läti ja Leedu ohvitserid oma ühise üksuse juhtimisstruktuuri selge märk sellest, et tulevikus soovitakse Balti riike näha võrdväärsete partneritena.

    Eesti sideohvitseriks asub oktoobrist seni Maaväe Staabi jalaväeosakonna ülemana teeninud kolonelleitnant Albert Helme.

    Balti riikide esinduse avamisel osaleb Eesti Vabariigi kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis kolonelleitnant Riho Terras.

    Kolme NATO liikmesriigi korpuse staap (Headquarters Multinational Corps Northeast) loodi 1999. aastal pärast Poola NATO liikmeks saamist. Kirderegiooni mitmerahvuselise korpuse staap asub Szczecinis Balti barakkides, korpuse allüksused - Saksamaa 14. soomustatud grenaderide diviis, Poola 12. mehhaniseeritud diviis ja Taani mehhaniseeritud diviis aga liikmesriikides. Korpuse staap on valmis tegutsema kollektiivkaitse raames vastavalt Washingtoni lepingu artiklile 5, armeekorpus toetab rahvusvahelisi kriisireguleerimisoperatsioone sealhulgas rahutagamisoperatsioone ning viib läbi humanitaar- ja päästemissioone.
  • Eesti ohvitserid saavad rahvusvahelisel suurõppusel Baltic Eagle 2002 kogemusi teenimaks jalaväebrigaadi staabi koosseisus.

    Õppuse Baltic Eagle 2002 põhifaasi käivitudes 14. septembril Tapal tegevust alustanud brigaadi staapi juhib major Toivo Treima Maaväe staabist. Brigaadi ülem on Taani Kaitsejõudude 3. Jutlandi Brigaadi ülem kolonel Per Ludvigsen.

    Brigaadi staabis teenivad ohvitserid Eestist, Lätist, Taanist, Rootsist ja Soomest. Lisaks staabiülemale major Treimale teenivad Eesti ohvitserid mitmetel võtmepositsioonidel. Brigaadi staabi operatiivosakonna ülem on leitnant Enno Mõts, tagalaosakonna ülem leitnant Peeter Veltman ja personaliosakonna ülem major Harri Ints.

    Brigaadi staap on juba ette valmistanud mitmed brigaadiülema käsud, millele brigaadi ülem kolonel Per Ludvigsen on andnud positiivse hinnangu.

    Major Treima sõnul on esimesed päevad brigaadi staabi töös näidanud, et Eesti ohvitserid on võrdsed partnerid naaberriikide kaitseväelastele. “Selline suurõppus on kõigile ohvitseridele hea väljakutse,” rääkis major Treima. “Siin õpime kõik üksteise kogemustest.”

    Major Treima sõnul on Baltic Eagle 02 esimene Eestis läbiviidav õppus, kus tegutseb täismahuline brigaadi staap, kes tegeleb reaalsete üksuste juhtimisega.

    Baltic Eagle 2002 on selle aasta suurim Eestis toimuv Balti riikide ühisõppus ning seega oluline üritus näitamaks meie valmisolekut liitumisel NATOga.

    Õppuse Baltic Eagle 02 peaeesmärgiks on hinnata mitmerahvuselise pataljoni BALTBAT väljaõppe taset ja harjutada staabitööd vastavalt NATO protseduuridele. Lisaks saavad Eesti ohvitserid kogemusi teenimiseks jalaväebrigaadi staabi koosseisus.
  • Tapa linnapea Kuno Rooba avaldas rahvusvahelisele õppusele Baltic Eagle 2002 toetust ja rõhutas õppuse tähtsust Balti koostöö arendamisel.

    “Kui Eesti, Läti ja Leedu tegelevad harilikult väljaõppega eraldi, siis sellised ühisõppused on väga olulised arendamaks Balti riikide koostööd,” rääkis linnapea Kuno Rooba. “Samas ei saa ära märkimata jätta ka õppuse majanduslikku tähtsust Tapa linnale. Külastavad ju paljud õppusel osalejad meie poode.”

    Tapa linnapea Kuno Rooba külastas täna, 13. septembril Balti riikide ühisõppust Baltic Eagle 2002 ja kohtus õppuse juhtide kolonelleitnant Aarne Ermusega ning major Aivar Jaeskiga.

    Tapa linnapea sõnul on linnal kohaliku väeosaga sõbralikud suhted. “Siinsed elanikud on mundrikandjatega harjunud,” ütles Kuno Rooba. “Miks mitte ei võiks tulevikus olla Tapa linnas näiteks ohvitseride kasiino, mis lähendaks kaitseväelasi linnaelanikele veelgi.”

    Linnapea avaldas headmeelt, et tänane avamisüritus kujunes plaanipäraselt suureks rahvapeoks. “Lubasime ka koolilapsed kaheks tunniks vabaks, et nad saaksid viibida õppuse Baltic Eagle 2002 avamistseremoonial,” lisas Kuno Rooba.

    Rahvusvahelise õppuse Baltic Eagle 2002 staabist lahkudes avaldas linnapea Kuno Rooba lootust, et tulevikus toimuks Tapal ja Tapa ümbruskonnas selliseid õppusi veel.
  • Peaminister Siim Kallas rõhutas Balti riikide ühisõppuse Baltic Eagle 2002 avakõnes, et tihe ja tugev kaitsealane koostöö Balti riikide vahel on eeskujuks, mida võiksid järgida paljud teised riigid ja regioonid.

    “Sel õppusel peavad Eesti, Läti ja Leedu kaitsejõud näitama, kuidas me oleme arenenud,” ütles peaminister Siim Kallas. “Seda õppust võib ka võtta kui viimast õpipoisi ülesannet Balti riikidele enne NATO tippkohtumist Prahas novembris.”

    Täna, 13. septembril avas õppuse üldjuht kolonelleitnant Aarne Ermus Tapa kesklinnas tseremoonial Balti riikide ühisõppuse Baltic Eagle 2002. Kolonelleitnant Ermus rõhutas kõnes, et Eesti ja teised Balti riigid on NATO küpseks saanud koostöö kaudu. “BALTBAT on enda olemuselt rahvusvahelise koostöö ülikool ja Baltic Eagle 02 on parim võimalus õppida, vahetada teadmisi ning kogemusi, arendada koostööd ja hinnata juba saavutatut”.

    Tseremoonial kõnelesid Läti kaitseatašee leitnant Arnis Berzins ja Leedu suursaatkonna teine sekretär Nerija Macijauskate.

    Tseremooniat ja Balti Pataljoni varustust ning relvastust olid vaatama tulnud sajad Tapa koolilapsed, kellele oli see esimene kord näha nii palju kaitseväelasi korraga. “Nii palju põnevaid relvi nägime. Arvata võib, et paljud meie poisid tahavad nüüd sõduriks saada,”rääkis Siret Altmäe Tapa Gümnaasiumist. “Üks poiss kibeles väga-väga siia tulla. Saimegi viimastest tundidest vabaks.”

    Tseremoonial osalesid teiste hulgas kaitseminister Sven Mikser, Kaitsjõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes kolonel Alar Laneman, Maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert ja Kaitseliidu ülem major Benno Leesik.

    Täna kell 17 korraldatakse õppusel osalejatele vabaõhupidu Rakvere linnuses. Esinevad Rakvere teatri näitlejad, muusikat teeb ansambel Vennaskond. Pidu on tasuta ja avatud kõigile.
Keri üles