Uudised
-
Seoses Võidupühaga antakse ohvitseridele üle auastmekõrgendusedTäna, 20. juunil, algusega kell 14.00 annab kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru Mereväebaasi meeskonnamessis (Tööstuse 54) üle auastmed kahele vanemohvitserile, samas autasustatakse kaitseväelasi, kaitseliitlasi ning piirivalvurit kohusetundliku teenistuskohustuste täitmise eest kaitseväe teenetemärkide ning kaitseväe eriotstarbeliste nugadega.
-
Raua tänava lahingule pühendatud mälestustseremooniastKolmapäeval, 21. juunil, algusega kell 11.00 toimub Raua tänav 6 asuva mälestusmärgi juures Sidepataljoni võitlejatele pühendatud mälestustseremoonia.
Mälestusmärgile asetab pärja ning peab kõne Üksik-sidepataljoni ülema kohusetäitja kapten Neeme Kaarna. Tseremooniast võtavad osa sidepataljoni veteranid ning Tallinna 21. Kooli õpilased.
Sidepataljon osutas ainsa Eesti väeosana relvastatud vastupanu võimu ülevõtjatele.
21. juunil 1940, sõitis Raua tänava koolimaja ette veoautotäis riigipöörajaid, nii punaarmeelasi kui kohalikke, kokku umbes 30 meest.
Riigipöörajad nõudsid korrapidaja-allohvitserilt relvade ning korrapidamise üleandmist. Relvad anti üle, samuti laskemoon. Seejärel tahtsid ülevõtjad hakata üle võtma kaitseväelaste isiklikke asju, mille tulemusel visati mässajad uksest välja.
Samal õhtul tulid relvastatud riigikukutajad tagasi. Tunnimees proovis neid peatada, kuid sai raskelt haavata. Selle peale avas tule teine tunnimees, kes alarmeeris kõiki ülejäänuid, sidepataljoni võitlejad asusid positsioonidele koolimaja akendel ja avasid tule, mille peale ründajad taandusid. Hiljem saabusid ründajad juba kuue soomusmasina toetusel.
Konfliktis kaotas punaarmee arvatavasti umbes kümme meest, Eesti pool ühe surnuna ning paar meest said haavata. -
Kaitseväe meistrivõistlused kergejõustikusTallinnas, Üksik-sidepataljoni territooriumil toimuvad 18.-19. juunil kaitseväe meistrivõistlused kergejõustikus. Võistluse korraldab Kaitsejõudude Peastaap koos Üksik-sidepataljoniga.
Kaitseväe meistrivõistlused kergejõustikus viiakse läbi vastavuses kehtiva võistlusmäärustikuga. Võistlused on individuaal-võistkondlikud; võistlejate tehnilised tulemused arvestatakse ümber punktideks vastavalt punktitabelile, võistkondlik arvestus toimub üksikvõistlejate punktide kogusumma alusel.
Võistlusalad on: kaugushüpe, käsigranaadi F-1 vise, 200 meetri jooks, kuulitõuge, ja 1500 meetri jooks.
Võistlustest võtavad osa kaitseväe üksuste ja õppeasutuste ning piirivalve võistkonnad. Võistkonna suurus on 5 kaitseväelast.
Kolme paremat võistlejat autasustatakse diplomi ja medaliga, kolme paremat võistkonda diplomiga ja võitjat võistkonda karikaga. -
Demineerimiskeskus alustab töödTeisipäeval, 13. juunil esitleb enda tegevust demineerimiskeskus.
Demineerimiskeskuse loomisele on eelkõige kaasa aidanud Ameerika Ühendriikide instruktorid, kes on välja õpetanud eesti spetsialistid nii Tartus kui Tallinnas. USA poolt on ka demineerimiskeskuse materiaalsed vahendid.
Nüüdseks on USA-poolsed instruktorid väljaõppe läbiviimise lõpetanud ja demineerimiskeskus alustab tegelikku tööd.
Demineerimiskeskus tegeleb miinide ja lõhkekehadega seotud tegevuse analüüsimisega luues andmebaasi ning koostades statistikat leitud lõhkekehade ja nende võimalike leiukohtade ning ohtlike alade kohta.
Demineerimiskeskus teavitab elanikkonda lõhkekehade leiukohtadest ja ohtlikest aladest, lõhkekehade ohtlikkusest ja teostatavatest töödest.
Samuti valmistab demineerimiskeskus ette seadusandlike aktide eelnõusid ja tehnilisi tingimusi lõhkekehade otsimiseks, kontrolliks ning hävitamiseks kaitseväe õppe- ja laskeväljadel, viib demineerimisalast tegevust kooskõlla NATO standarditega ning on valmis osalema välismissioonidel humanitaardemineerimisoperatsioonidel.
Lisaks koordineerib demineerimiskeskus Kaitseväe ja Päästeameti demineerimisalaseid töid ja ühtlustab demineerimisalast väljaõpet. -
Aerutamise maailmakarikavõistluste 3 etapist26.-28. maini 2000 toimus Ungari Vabariigis, Szegede linnas aerutamise maailmakarikavõistluste 3 etapp, millel osales ka Pärnu Üksik-jalaväepataljoni spordiinstruktori kohusetäitja reamees Kaspar Kõiva.
Etapist võttis osa 36 riiki, reamees Kõiva tulemused ühekanuul distantsidel 500 m ja 1000 m on järgmised:
Distants - koht
500 m - 14
1000 m - 18
-
Reservväelaste õppekogunemine Kalevi Üksik-jalaväepataljonisKalevi Üksik-jalaväepataljonis toimub reservväelaste õppekogunemine TÕUSEV PÄIKE, mille raames formeeritakse sõjaaja pataljoni staap ja sõjaaja staabi- ja tagalakompanii ning harjutatakse nende kasutamist pataljoni juhtimisel eri lahinguliikides.
Õppekogunemisel osaleb 25 reservohvitseri.
Õppekogunemine toimub kolmes etapis:
1. etapp 29.05 - 04.06.
2. etapp 26.06 - 02.07.
3. etapp 17.07 - 30.07.
Õppekogunemise käigus omandatakse detailsed teadmised mehhaniseeritud jalaväepataljoni struktuurist, lahinguliikidest ja juhtimisest; etapi läbinud reservohvitser peab olema suuteline tegutsema sõjaaja pataljonis allüksuse ülemana ja üksuse staabiohvitserina; peab tundma jalaväebrigaadi struktuuri ja tema võimalusi erinevates lahinguliikides. -
Kaitsevägi integreerib võõrkeelsed meeskodanikudKaitsevägi osaleb Merle Karusoo integratsiooniteemalises etenduses "Save Our Souls" ("Päästke meie hinged") Tallinna garnisoni väeosade ajateenijate argipäeva ja väljaõppe demonstreerimismisega.
"Save Our Souls" jutustab võõrkeelses keskkonnas üles kasvanud noortest Eestis, kellest ühiskonnaga kohanematuse tõttu võivad saada roimarid.
Kaitsevägi tutvustab end kui kodanikukooli, kus muude ajateenistuses omandatavate ühiskondlike toimetulekuoskuste (teistega arvestamine, distsiplineeritus) kõrval saavad võõrkeelsed meeskodanikud ka tasuta keeleõpet 100 õppetunni mahus.
Eestikeelne keskkond tagab õpitu kohese kasutuselevõtu, mistõttu ajateenistust lõpetades on võõrkeelseil kodanikel ka eesti keeles suhtlemise kogemus ja harjumus.
2000.a. aprillis ajateenistusse tulnud 687-st kutsealusest ei osanud eesti keelt 106.
"Save Our Souls" esietendus toimub 31. mail kell 18.00 Liiva Keskuses.
-
Eesti Kaitseväe orkester osaleb Baieri 3. Rahvusvahelisel MilitaarmuusikafestivalilEesti Kaitseväe orkester osaleb 26.-27. mail Baieri 3. Rahvusvahelisel Militaarmuusikafestivalil Garmisch Partenkirchenis, Saksamaal.
Festivali raames toimuvad linnakontserdid, festivali lõpuks on plaanitud suur finaal, kus kõik esindatud riigid mängivad oma rahvushümne. Festivalil osalevad sõjaväeorkestrid Austriast, Suur-Britanniast, Itaaliast, Saksamaalt, Soomest, Ungarist, USA-st ja Eestist. Festivali patrooniks on Baieri Liidumaa peaminister Edmund Stoiber.
Eesti Kaitseväe orkester loodi 01.02.1993.a. , orkester on 45 liikmeline. Orkestri peadirigent on leitnant Peeter Saan, abi leitnant Aivar Raigla, tseremooniadirigent leitnant Indrek Toompere.
Orkester on oma 7 tegevusaasta jooksul esinenud rahvusvahelistel festivalidel Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Lätis ja Austrias, samuti on antud kontserte Rootsis. Igal aastal on orkestril ca 150 esinemist, välja antud on 5 CD-plaati. -
Operatiivse planeerimise ja juhtimise-informatsiooni süsteemi seminar TallinnasEesti - NATO koostöö raames viiakse 22. - 26. mai 2000.a. Tallinnas, hotelli CENTRAL konverentsisaalis, läbi NATO Kirdesuuna Ühendstaapide (JHQNE) poolt operatiivse planeerimise ja juhtimise-informatsiooni süsteemi alane seminar.
Üritus kuulub NATO poolt korraldatavate seminaride tsüklisse, mis viiakse läbi regulaarselt, kord aastas. Käesolev on esimene seminar, mis viiakse läbi mitte-NATO-liikmesriigis.
Operatiivse planeerimise ja juhtimise-informatsiooni süsteemi seminare korraldatakse valmistamaks ette ohvitsere, kes oleksid võimelised teenima korpuse staabis. Tegu on staabiohvitseri õppega.
Õppejõududeks on lektorid Inglismaalt, Saksamaalt, Poolast ja Taanist; seminari peakorraldajaks on NATO Kirdesuuna Ühendstaabi väljaõppe ülem kolonel Hans-Joachim GERBER . Seminari juhatab 22. mail kell 10.00 sisse Eesti Vabariigi kaitseminister hr Jüri Luik.
Seminaril osalevad Austria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Rootsi ja Slovakkia ohvitserid.
Konverentsi teemasid ja eesmärke ning NATO kirdesuuna tegevust tutvustav pressikonverents toimub hotelli CENTRAL konverentsisaalis 26. mail kell 10.00 - 10.30.
23. mail saabub Tallinnasse NATO Kirdesuuna ühendstaabi ülem kindralmajor Rainer JUNG, kelle võtab vastu Eesti Kaitsejõudude Peastaabi väljaõppe ülem kolonel Arvo SIREL. Kindralmajor JUNG teeb visiidi Kaitsejõudude Peastaabi ülemale, kohtub Saksa Suursaadikuga, Tallinna Linnapeaga; tutvub Üksik-sidepataljoniga. 24. mail toimub pärjapanek Sõjaväekalmistul.
Neljapäeval, 25. mail 12.00 - 12.30 annab kindralmajor JUNG hotelli CENTRAL konverentsisaalis pressikonverentsi. -
Soome Mereväe Miinilaev Pohjanmaa külastab EestitSoome Vabariigi presidendi riigivisiidil osalev Soome Mereväe miiniveeskaja POHJANMAA on kahe visiidipäeva jooksul, 16. ja 17. mail, Eesti Mereväe külaliseks.
Miiniveeskaja POHJANMAA võtavad Naissaare-Aegna liinil vastu Soomest kingitusena saadud Eesti Mereväe patrull-laevad RISTNA ja SUUROP. POHJANMAA sildub 16.05. kell 11.00 Tallinna Sadamas, Admiraliteedi Basseinis. Võõrustajalaevaks valitud Eesti Mereväe patrull-laev RISTNA jääb koos Soome Mereväe miiniveeskajaga POHJANMAA seisma Admiraliteedi Basseini.
Miiniveeskaja POHJANMAA komandör kaptenmajor Timo STÅHLHAMMER teeb mereväe etiketikohased visiidid Soome Suursaatkonda, Tallinna linnavalitsusse, Tallinna Garnisoni ja Eesti Mereväe ülema juurde. Soome ja Eesti mereväelased peavad kolmapäeval algusega kell 10.00 Miinisadamas (Tallinn, Tööstuse tn. 54) jalgpallivõistluse. Soome mereväelaesd külastavad allveelaeva LEMBIT ja Meremuuseumit.
Kolmapäeval, 17. mail kell 13.00 -16.00 on huvilistel võimalus tutvuda Admiraliteedi Basseini lõuna-kai ääres Soome Mereväe miiniveeskajaga POHJANMAA ja Eesti Mereväe patrull-laevaga RISTNA.
Miiniveeskaja POHJANMAA lahkub Tallinnast 17. mail kell 21.00.
Miiniveeskaja POHJANMAA on ehitatud 1978. aastal ja moderniseeritud aastatel 1996-1998. POHJANMAA on 78 meetrit pikk ja 1000-tonnise veeväljasurvega, laeva meeskonnas on 90 liiget. Laeva kasutatakse ka õppelaevana.