Kohtumisel arutati kaitseväe ja Kaitseliidu rolli hädaolukorra lahendamisel riigikaitse arengukava 2013-2022 valguses ning tutvuti 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni eritehnikaga.
„Kuigi tihedam koostöö ootab ees Kaitseliiduga, on kaitseväe abi eritehnika näol ainulaadne Eestis,“ ütles kohtumisel osalenud Päästeameti Põhja päästekeskuse juhataja Priit Laos, kes näitena tõstis esile 1. jalaväebrigaadi käsutuses oleva Saksa päritolu puksiirmasina Mercedes-Benz Actros, mille abil päästeti näiteks 2010. aastal Ülemiste järve kukkunud Poola transpordilennuk.
Laose sõnul on tsiviilstruktuurid huvitatud ka kaitseväe juhtimisalasest oskusteabest. „Kuna hädaolukorra lahendamise ajal moodustatakse samuti staap, oleme huvitatud ka Kaitseväe juhtimiskompetentsist ehk sellest, kuidas staape formeeritakse ning milliseid Kaitseväe staabiprotseduure saame oma töös rakendada,“ sõnas Laos.
Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni tegevuspiirkond on Tallinn ja Harjumaa. Kriisikomisjoni kuuluvad erinevate sisejulgeoleku asutuste ja elutähtsa teenusega seotud riigiasutuste juhid ning maavalitsuse ja Tallinna linnavalitsuse esindajad. Põhja-Eesti regionaalset kriisikomisjoni juhib Põhja päästekeskuse juht Priit Laos, komisjoni korralised istungid toimuvad neli korda aastas.
1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon. Üksus on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu Kalevi jalaväepataljon ja tagalapataljon.