Põhjala lahingugrupp, kus osalevad ka Eesti kaitseväelased, on alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini reageerimisvalmiduses.
Eesti kaitsevägi panustab Põhjala lahingugruppi 51-liikmelise meeskonnaga, mille moodustavad staabiohvitserid, Scoutspataljoni staabikaitserühm, rahvuslik toetuselement oma üksuste toetamiseks (NSE) ning liikumise ja transpordi koordinatsiooni meeskond (MOVCON) ja sõjaväepolitsei uurija.
Põhjala lahingugruppi kuuluvad Rootsi, Soome, Norra, Iirimaa ja Eesti. Lahingugrupi juhtriigiks ja suurimaks panustajaks on Rootsi. Kokku kuulub Põhjala lahingugruppi 2179 sõjaväelast, millest Rootsi osa on 1632.
Eesti on varem panustanud Põhjala lahingugruppi 2008. aastal staabikaitserühma, sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonna ja staabiohvitseridega.
Põhjala lahingugrupp on üks kaheksateistkümnest Euroopa Liidu sõjalise kaitsevõime väljaarendamise raames loodavast lahingugrupist. Euroopa Liidu lahingugruppide loomist alustati 2000. aastal, operatsiooniline valmisolek saavutati 2007. aastal.
Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-liikmelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peavad kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Korraga hoitakse reageerimisvalmiduses kahte lahingugruppi. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud. EL lahingugruppe võidakse kasutada Euroopa Nõukogu otsuse alusel eelväena platsdarmi loomiseks suurematele ÜRO või EL operatsioonidele või siis olukorras, kus kriisi süvenedes oleks vaja ÜRO jõude toetada.