„Kui eestlased otsustasid prantslastele Aafrikasse appi tulla oli see meile väga positiivne üllatus ja mina olen selle otsuse üle õnnelik,“ ütles suursaadik Raineri. „Olen lugenud erinevaid ettekandeid, nii diplomaatilisi kui militaarseid, operatsiooni piirkonnast ning kõik mis neis on eestlasi ja nende kvaliteetset tööd Aafrikas puudutanud, on olnud eranditult positiivne ja tunnustav. Olen teie üle uhke ja tänan teid selle panuse eest.“
Samuti vestles suursaadik sõduritega ja uuris mis muljed neil Aafrikast ja sealsest teenistusest on ning tegi sõduritega grupipildi.
Eesti kaitseväelased alustasid teenistust EUFORi operatsioonil Kesk-Aafrika Vabariigis mai alguses ning nende ülesanne oli läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks.
Ligi nelja kuu jooksul tegi eesti jalaväerühm Aafrika pealinnas Banguis üle saja patrulli, neist ligi viiskümmend öösel, kümmekond konvoi julgestamist ja osales paarikümnel operatsioonil, lisaks on eestlased taganud EUFORi baasi Ucatexi valvet. Viimastel teenistuse kuudel Aafrikas eestlaste vastutusalaks olnud Bangui kolmas ja viies linnaosa on kriitilisemaid kohti pealinnas, kus elab nii moslemeid kui kristlasi.
Ligi 50 liikmelisest kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi kontingendist moodustas enamiku rühmasuurune üksus, mis oli komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Lisaks jalaväelastele teenisid Kesk-Aafrika Vabariigis ka logistikud ja staabiohvitserid. Enamus kontingendi kaitseväelastest oli eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega.