Täna kulmineerus kaitseväe keskpolügoonil korraldatud reservjalaväepataljoni õppekogunemine pataljoni kõiki allüksusi hõlmava rünnakharjutusega.
„Pataljoni allüksused sooritasid koostegevusharjutuse raames pataljoni juhtimisel rünnakharjutuse, mis andis eeldused ühtseks tegevuseks,“ ütles reservjalaväepataljoni ülem kapten Argo Reidla. „Kokkuharjutamise viimane etapp algas varahommikul ja lõppes pärastlõunal pataljoni eduka rünnakuga.“
Kapten Reidla sõnul saavutati pataljoni kokkuharjutamise käigus nädala alguses püstitatud eesmärk, et reservväelased oleksid valmis tegutsema põhilahingüksusena.
„Õppekogunemine on õnnestunud, lisaks ajateenistuses omandatule saime jalaväepataljoni kokkuharjutamisel palju ka uut juurde õppida,“ ütles õppekogunemisel luureüksuses osalenud reservnooremseersant Markus Merilai. „Infot oli väga palju, samas aega selle omandamiseks suhteliselt vähe.“
Rünnakharjutusega lõppes õppekogunemise väljaõppeprotsess, laupäeval koristatakse kaitseväe keskpolügoonil õppuse alad ning pühapäeval viiakse Pärnus läbi reservjalaväepataljoni lõplik deformeerimine.
29. septembril Pärnus alanud ja sellel nädalal Lääne-Virumaal kaitseväe keskpolügoonil kulmineerunud reservõppekogunemine Siil on viimase kümnendi suurim reservõppus.
Reservjalaväepataljoni kokkuharjutamine algas reservohvitseride kogunemisega, teisel nädalal liitusid väljaõppega reservallohvitserid ning erialaspetsialistid. 13. oktoobril viidi läbi reakoosseisu tulekuga pataljoni lõplik formeerimine.
Õppuse Siil käigus testib kaitsevägi sõjalise valmisoleku tõstmist ja mobilisatsiooni läbiviimist, õppekogunemisel värskendatakse reservväelaste teadmisi kaitseväest. Reservõppekogunemisel osalejateks on 80% ulatuses 2004. aastal ajateenistuse lõpetanud.
Kuna reserv on Eesti sõjalise riigikaitse selgroog, siis on õppekogunemisel osalemine loogiline jätk kunagi läbitud ajateenistusele. Tulevikus on plaanis korraldada reservväelaste õppusi igal aastal ja suurendada järjekindlalt õppekogunemistele kutsutavate reservväelaste hulka.