7.-11. novembrini osalevad Eesti kaitseväelased Põhja-Rootsis Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi kontrollõppusel.
Kontrollõppuse Nordic Resolution 2007 eesmärgiks on harjutada lahingugrupi tegevust kriisireguleerimisoperatsioonil nõrga infrastruktuuriga keskkonnas.
Eesti panustab Põhjala lahingugruppi Kaitseliidu baasil formeeritud staabikaitserühma, sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonna ning staabiohvitseride, staabiallohvitseri ja ametnikuga.
“Eesti üksuste ülesandeks on staabikaitse ning sõjaväepolitsei lähikaitse meeskond kaitseb lahingugrupi juhtkonda,” ütles Kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna vanemstaabiohvitser kapten Andres Rekker.
Ligi kolme tuhande osalejaga õppuse stsenaariumi kohaselt on harjutuse piirkonnas puudu toidust ja meditsiiniabist, samuti on erinevad rahvusgrupid sattunud rünnakute alla. Olukorra stabiliseerimiseks on kohapeale saadetud ÜRO üksused koos Põhjala lahingugrupiga.
Rootsi juhitavale lahingugrupile on Nordic Resolution esimeseks õppuseks, mille raames kõik üksused tegutsevad koos.
Suurima Eesti üksuse, kapten Venno Slugeni juhitava kaitseliitlastest komplekteeritud staabikaitserühma väljaõpe algas Paldiskis mai alguses ja lõppes septembri esimesel nädalal. Alates septembrist osales staabikaitserühm väljaõppel Rootsis, kus harjutati tegevust kompanii koosseisus.
Põhjala lahingugruppi panustavad Rootsi, Soome, Norra, Eesti ja Iirimaa. Põhjala lahingugrupp peab olema valmis osalema operatsioonidel järgmise aasta algusest kuni 30. juunini.
Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-mehelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peaksid kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud.