“Pikksaare lahingus lõid skaudid ülekaalukat vastast ning
panid aluse sellele, et ka täna on meie suhtes Eesti
inimestel ja meie liitlastel kõrged ootused,” ütles
Scoutspataljoni staabiülem major Mart Sirel. “Pikksaare
lahing andis meile tänase Scoutspataljoni vaimu ja usu, et
ka rasked ülesanded on täidetavad.”
Pärast staabiülema kõnet rivistusel anti eeskujuliku
teenistuse eest üle Scoutspataljoni teenetemärgid kümnele
pataljonis teenivale kaitseväelasele.
Ennelõunal korraldas Scoutspataljon traditsioonilise
ajalookonverentsi, kus kombe kohaselt tegi ettekande
väeosa noorim ohvitser, kelle kohustus on kaasvõitlejaid
harida pataljoni ajalugu puudutavatel teemadel. Tänavu
tegi ettekande Vabadussõjas Karksi mõisa eest peetud
lahingust nooremleitnant Aleksandr Kravtšuk.
21. jaanuaril 1919 leidis aset Scoutspataljoni hiilgavaim
lahing Pikksaare jaama pärast. Rünnaku tulemusel vallutas
47-meheline Scoutspataljoni grupp jaama, mida kaitses 524
punavõitlejat. Selle teo tunnustamiseks ja mäletamiseks
kanti Pikksaare lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest
võidunimedest, pataljoni lipule.
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv
elukutselistest kaitseväelastest koosnev ja hetkel
soomustransportööre Sisu XA-188 kasutav manööverüksus.
Kõrge valmidusastmega kiirreageerimisüksuse kaitseväelased
on osalenud NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavatel
rahvusvahelistel operatsioonidel.
Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ning
taasasutati 29. märtsil 2001.