„Scoutspataljoni võitlejad sõdisid Vabadussõjas vabaduse nimel, mida nad polnud veel tunda saanud. Täna olen kindel, et vajaduse tekkimisel on skaudid valmis täitma neile pandud kohust ja kaitsma sedasama vabadust, mille eest võitlesid meie eelkäijad Vabadussõjas“, ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo.
Rivistusel andis pataljoniülem väeosa teenetemärgid kaheteistkümnele Scoutspataljonis teenivale kaitseväelasele, kes on silma paistnud laitmatu teenistusega.
Pärastlõunal kogunes pataljoni isikkooseis kuulama traditsioonilist ettekannet väeosa ajaloost. Vastavalt traditsioonile pidas loengu väeosa noorim ohvitser, kelleks sel aastal oli nooremleitnant Hannes Reinup. Nooremleitnant Reinupi ettekanne rääkis Pikksaare lahingu taustast, lahingu käigust ning selle tähtsusest järgnevas sõjategevuses.
21. jaanuaril 1919 Pikksaare raudteejaama pärast peetud lahingut peetakse Scoutspataljoni hiilgaivamaks. Rünnaku tulemusel vallutas 47-meheline üksus jaama, mida kaitses 524 punavõitlejat. Selle teo tunnustamiseks ja mäletamiseks kanti Pikksaare lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest võitudest, pataljoni lipule. Praeguste skautide jaoks on tegu väeosa vaimsuse, julguse ning pealehakkamise sümboliga.
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.