Neljapäeval, 18. detsembril tähistas Scoutspataljon 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus 107. aastapäeva sõjalis-sportliku võistluse ja rivistusega.
„Scoutspataljon on teistest üksustest olnud alati pisut erilisem, meil on teistmoodi traditsioonid, oma sümboolika ja vaieldamatult parim relvastus. Meie ainulaadsus oli see, mis kutsus talumehi ja koolipoisse meiega liituma juba üle saja aasta tagasi ning see eriline aura saadab meid ka tänapäeval. Mul on hea meel, et me oleme suutnud oma head mainet hoida ja Scoutspataljon on nii ülemate kui meie naabrite seas jätkuvalt väga kõrgelt hinnatud,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Madis Koosa.
Traditsioonide kohaselt algas päev sõjalis-sportliku võistlusega, kus pataljoni staap ja allüksused panid oma füüsilise osavuse ning nutikuse proovile kuuel erineval alal. Päev lõppes piduliku aastapäevale pühendatud rivistusega, kus vaadati tagasi möödunud aastale, heideti pilk tulevikku ja jagati tunnustusi silmapaistvate tegude eest.
„Tulevikus ootavad meid ees mitmed uued arengusuunad, mis paratamatult tähendavad ka palju tööd. Kuni suudame jätkuvalt hoida oma fookust, ühtehoidmist ja töökust, ei ole mul põhjust kahelda, et väljume võidukalt ka kõige keerulisematest aegadest,“ lisas kolonelleitnant Koosa.
Scoutspataljoni loojaks oli Henry Reissar, kes 1918. aasta novembris pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks. Formeerimiskohaks valis noore mehena Ameerikasse rännanud ja seal skautliku liikumisega tutvunud Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere tema eestvedamisel koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa «Scouts». Pataljon asutati 21. detsembril 1918.
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus.
