Täna, 2. oktoobril lõppeb Lätis Skrunda harjutusväljal Scoutspataljoni õppuse Jörmungandr aktiivsete lahingute etapp. Tänavusel õppusel keskenduti tehnoloogiliste uuenduste integreerimisele lahingutegevusse, eesmärgiga säilitada üksuse lahinguvõime.
Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Madis Koosa sõnul on õppuse üks tähtsamaid eesmärke treenida kõiki õppusel osalejaid rakendama modernse lahinguvälja ohtude minimeerimiseks tehnilisi vahendeid. „Niinimetatud liharünnakute ajastu on möödas ning tänapäevane sõda nõuab teatud määral mõttemaailma ja taktika muutmist. Kõikide drillide kaasajastamisel keskendume sellele, et esimestena liiguvad sinna, kus on ohtlik või mille kohta puudub info, erinevad mehitamata süsteemid. Tehnoloogia võtab riskid ja maandab neid nii palju kui võimalik ning loob tingimused selleks, et meie peamine ja kõige tähtsam ressurss – inimene – tehnilistele vahenditele järgi tulles omaks olukorrateadlikkust ja saaks keskenduda oma töö tegemisele ehk vastase hävitamisele,“ ütles kolonelleitnant Koosa.
Õppuse Jörmungandr esimestel päevadel keskenduti jao- ja rühmataseme tegevustele, millele järgnesid erinevad situatsiooniharjutused. Õppus kulmineerus kolmepäevase kompaniigrupi taseme lahingutegevusega, kus kõik pataljoni manööverüksused said harjutada nii kaitsvaid kui ka ründavaid tegevusi.
„Me oleme integreerinud kompaniigrupi tegevustesse võimalikult palju tänapäeva lahinguväljal kasutatavaid tehnilisi vahendeid,“ ütles õppuse pealäbiviija major Priit Lillemets. Õppusel osalejate kasutuses oli üle kolmekümne erineva drooni: ründedroonid, vaatlusdroonid, dropper-droonid, püüdurdroonid ning elektroonilise võitluse vahendid. Mehitamata maismaasõidukitega korraldati nii haavatud sõdurite evakueerimist, sõjavangide tagalasse transportimist kui ka näiteks tõketest läbipääsude rajamist. „Õppuse disainimisel ja korraldamisel lõime väljakutseterohke keskkonna, mis andis kompaniiülematele võimaluse testida ja harjutada uut lähenemist. Ma usun, et kõikidel ülematel on tekkinud arusaam, kuidas integreerida tehnoloogiat oma manöövrisse selliselt, et see säästaks võimalikult paljude sõdurite elusid ning pigem oleks just tehniline vahend see, millega me oleme nõus riskima,“ lisas major Lillemets.
Kuperjanovi jalaväepataljoni lahingutoetuskompanii droonieriala spetsialistid testisid õppusel erinevaid tehnilisi lahendusi ja täitsid nii kaitses kui ka rünnakul olevate üksuste poolt püstitatud ülesandeid. „Üksus on hakkama saanud oodatust paremini – sõdurid oskavad võtta iseseisvalt vastu otsuseid, suudavad prioritiseerida sihtmärkide mõjutamist, oskavad rakendada mitmekülgset lähenemist sihtmärkide valikul, kasutades selleks elektromagnetilist spektrit, erinevaid kaudtulevahendeid kui ka drooni ennast,“ ütles 1. Kuperjanovi jalaväepataljoni lahintoetuskompanii rühmaülem nooremleitnant Karl-Krister Smitt. „Me võime modernse lahinguvälja mõistes liikuda aina rohkem digitaalsetele lahendustele, kuid teatud lahendused, mis on siiani kehtinud, kehtivad ka edasi. Efektiivsema tapmisahela ja lõppkokkuvõttes edukama vastase hävitamise tagab erinevate lahenduste sümbioos, mille arendamises oleme õppusel üsna kaugele jõudnud,“ lisas Smitt.
Scoutspataljoni hoonestatud alal võitlemise täiendõpe algas tänavu suvel Eestis, kus harjutati kõikvõimalikke linnalahinguga seotud tegevusi alates üksikvõitlejast ja lõpetades rühma tasemega. Kuna Eestis puudub linnalahingu pidamise õppeväli, kus on võimalik kasutada soomusjalaväemasinaid, siis kulmineerub linnalahingule pühendatud õppeblokk tänavu kolmandat aastat Lätis. 21. septembril alanud õppusel harjutas taktikalisi tegevusi hoonestatud alal üle 400 kaitseväelase. Lisaks Scoutspataljonile said õppusel oma oskusi arendada üksused Kuperjanovi ja Viru jalaväepataljonist ning Kaitseliidust. Õppusesse olid kaasatud ka instruktorid Ukraina armeest, kes jälgisid pidevalt üksuste tegevusi ja andsid tagasisidet, tuues sellega õppuse lahingutegevusse ka päris lahinguvälja reaalsust.
