Scoutspataljoni allüksustel algas hoonestatud alal sõdimiseks mõeldud väljaõppe blokk, kus esmalt keskendutakse üksikvõitleja oskustele efektiivselt reageerida erinevatele olukordadele ning seejärel juba asutakse harjutama tegutsemist meeskonna, jao ja rühma koosseisus.
„Oleme väga tänulikud Haljala Metallitoale, kes lubas meil oma kinnistul harjutada. Iga uus harjutuskoht rikastab meie väljaõpet, suurendab teadmiste pagasit ning toob mugavustsoonist välja, treenides nii-öelda kastist välja mõtlemist,“ ütles harjutuse vastutav läbiviija, soomusjalaväerühma ülem leitnant Karri Kurvits.
„Mida keerulisem on olukord, seda suuremat rolli mängib iga sõduri professionaalsus. Kui üksikvõitlejad on treenitud õigesti, on saavutanud enesekindluse ning seejärel ka julguse ja agressiivsuse, on üksus edukas,“ lisas leitnant Kurvits juhtides tähelepanu tõsiasjale, et oskuste kõrgel tasemel hoidmiseks peab iga sõdur pidevalt ja iseseisvalt harjutama ning ka tagasisidestama iseendale oma sooritusi.
„Tänavu paneme tavapärasest suuremat rõhku just üksikvõitleja oskuste lihvimisele, milleks oleme valmistanud ette erineva raskustasemega rajad, mille läbimisel saab sõdur instruktorilt vahetu tagasiside ning ka oma soorituse videojäädvustuse, mis aitab tal enda tegevust veelgi paremini analüüsida.“
„Linnad on võtmekohad, mida vastane tahab oma kontrolli saada, mille ümber toimuvad lahingud ning seetõttu on oskus hoonetes ja hoonestatud aladel toimetada, väga tähtis,“ ütles harjutusel osalenud Scoutspataljoni ajateenija reamees Marko Birk. „Iga päev harjutame erinevatel radadel ning teeme kõik, et jõuda meie elukutseliste, scoutsidest relvavendade, tasemele.“
Väljaõppe ülesehitamisel ja olukordade planeerimisel lähtusid instruktorid vajadusest sõduritele võimalikult paljude lahinguvälja nüansside tutvustamiset, et võitlejad oskaksid tegutseda õigesti nii taktikaliselt kui juriidiliselt. Läbiva stsenaariumi järgi olid kõikidel õpperadadel tegutsemas selgelt eristuv vastane, kellele lisaks võisid samas ajas ja ruumis viibida ka erinevalt meelestatud isikud, kes ei osalenud aktiivselt sõjalises tegevuses.
„Täna oli meil näiteks kokku kolm vastast, kelle kohta meil oli info olemas, ja lisaks üllatusena ka mõned tsiviilisikud. Sealjuures pidime hindama olukorda ja lahendama selle olukorra sääraselt, et vastane oleks likvideeritud ja tsiviilisikud jääksid terveks. Mõlemad eesmärgid said saavutatud,“ ütles Scoutspataljoni ajateenija reamees Denis Gita.
Järgnevatel nädalatel harjutatakse tegutsemist meeskonna, jao ja rühma koosseisus. Linnalahingualaseid oskusi kinnistatakse pataljoni allüksuste ühisõppusel Jörmungandr, mis toimub septembris Lätis Skrunda harjutusväljal.
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus.
