Arvutipõhisel õppusel matkisid seireoperaatorid lendavate õhusõidukite identifitseerimist ning õhupildi loomist, sihitajad pidid aga juhtima NATO hävitajad Eesti õhuruumi või selle lähedale tunginud lennuvahendite juurde. Õppuse stsenaariumi kohaselt oli tegu kriisi- ja sõjaolukorraga.
Õhuseiredivisjoni ülema major Hardi Lämmergase sõnul on õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse simuleeritud õhusituatsioonil põhinev harjutus seireoperaatorite või relvasüsteemide sihitajate väljaõppe tsükli lõpus toimuv küpsustest, mille edukal läbimisel omistatakse neile kutseoskust tõendav kvalifikatsioonitunnistus. Tavaliselt leiab õppus aset kaks korda aastas.
“Seireoperaator peab olema võimeline eksimatult avastama õhuruumis lendava või sellele läheneva õhusõiduki ning kõiki olemasolevaid tehnilisi või protseduurilisi vahendeid kasutades selle õhusõiduki ka identifitseerima – teisisõnu tunnistama selle sõbralikuks, neutraalseks või vaenulikuks,” ütles major Lämmergas ja lisas, et kui Eesti õhuruumi sisenenud õhusõidukit siiski tuvastada ei õnnestu, käivitub õhuturbemissioon, kus relvasüsteemide sihitajad juhivad NATO õhuturbehävitajad selle õhusõidukini visuaalseks tuvastamiseks.
Seireoperaatori ülesanne on hästi tunda Eesti õhuruumi iseärasusi ning lennundust puudutavaid regulatsioone.