„Siil andis nii meie staabile kui allüksustele ainulaadse kogemuse – nii näiteks tuli võitlejatel esimest korda kokku puutuda reaalse tankiüksusega. Samuti lõid meie liitlaste tulejuhid allüksuste ülemate jaoks olukorra, kus lisaks oma vahenditele oli vastase löömiseks võimalik kasutada ka NATO sõjalennukite tulejõudu,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.
Vastavalt Siili stsenaariumile alustas vastane 10. mail pealetungi 1. jalaväebrigaadi positsioonidele Ida-Virumaal. 1. jalaväebrigaad alustas seepeale viivituslahingut, peatades vastase 11. mail Aseri-Sonda-Tudu joonel. Täna hommikul alustasid 1. jalaväebrigaadi allüksused aga vasturünnakut, luues oma tegevusega eelduse liitlasvägede edasiseks tegevuseks ja vastase tõrjumiseks Eesti pinnal.
Õppelahingutele eelnes neli reservväelastest allüksuste formeerimisele ja väljaõppele keskendunud päeva. Homme toimub Tapal õppuse rivistus, millele järgneb varustuse hooldus ja üksuste lahkformeerimine 14-15. mail.
Siili põhifookuses olev 1. jalaväebrigaad koosneb elukutselisest Scoutspataljonist, Viru ja Kalevi jalaväepataljonidest ning pioneeri-, suurtükiväe-, õhutõrje- ja tagalapataljonidest. Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu luure-, tankitõrje- ja staabikompaniid.
Õppusel Siil 1. jalaväebrigaadile vastutegevust teinud rahvusvahelisse üksusesse kuulusid 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad ja 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ning pioneeri-, luure- ja tankitõrjerühma reservväelased, samuti kaitseväelased Ühendkuningriigi ning Ameerika Ühendriikide jalaväekompaniidest. Viimasesse kuulub lisaks kahele õhudessantrühmale ka tankirühm.