Tartus asuv Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool tähistab reedel oma 86. aastapäeva kadettide jalutuskäiguga Tartu kesklinnas ja kadetiballiga.
Keskpäeval Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest algav jalutuskäik liigub marsruudil Võru tn. – Akadeemia tn. – Vanemuise tn. – Ülikooli tn. – Munga tn. – Vabaduse pst. – Riia tn. – Võru tn. Rivis on Kõrgema Sõjakooli kadetid ja Piirivalve Orkester, kokku ligi 150 kaitseväelast.
Raekoja platsil tervitavad kadette Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots ning Tartu linnavalitsuse esindaja.
Õhtul korraldatakse Kõrgema Sõjakooli aastapäevale pühendatud traditsiooniline kadetiball.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülema kohusetäitja on major Margus Koplimägi. Õpingud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jagunevad põhikursuseks, keskastmekursuseks ning täiendõppeks.
Ohvitseride süsteemne õpetamine ja kasvatamine Eesti oma relvajõudude tarbeks sai alguse 3. aprillil 1919. aastal, mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 125, pannes sellega aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile.
Õppetöö jalaväe-, suurtükiväe- ja ratsaväekursustel algas 14. aprillil 1919. aastal Tallinnas Tehnika tänaval. Kursuste lõpetajad olid suureks abiks Vabadussõja rinnetel valitseva kaadripuuduse leevendamisel.
1921. aastal rajati Kõrgem Sõjakool Vabadussõjas võidelnud ohvitseride haridustee jätkamiseks ning 1923. aastal moodustati Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused, mis koondas sõjalist haridust andvad institutsioonid üheks organisatsiooniliseks tervikuks. Kokku jõuti enne Nõukogude okupatsiooni Sõjakoolis koolitada 2000 kaadriohvitseri ja 10 000 reservohvitseri.
17. märtsil 1998. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Väljaõppekeskuse baasil taas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.