Kõrgema Sõjakooli 88. aastapäevale pühendatud patrullvõistluse võitis
Kõrgema Sõjakooli II keskastmekursus 201 punktiga, teiseks jäi
Tagalapataljoni võistkond 152 punktiga ja kolmandaks Kõrgema Sõjakooli 9.
põhikursuse kadettide võistkond 142 punktiga.
16 tundi kestnud võistluse lõpetasid kõik võistkonnad, katkestajaid ei olnud.
Meeskonnad lahendasid kontrollpunktides erineva raskusastmega ülesandeid,
need nõudsid nii nutikust kui sõjalisi teadmisi. Ülesannete hulka kuulusid
näiteks relva lahtivõtmine ja kokkupanek suletud silmadega, takistusribade
ületamine ja NATO tingmärkide tundmine. Ürituse korraldajate sõnul osutus
võistlejatele kõige raskemaks Kõrgema Sõjakooli kadettide vastutegevusega
rinda pistmine.
Neljaliikmelised võistkonnad startisid Kriimatsis, patrullvõistluse rada
oli linnulennult 25 kilomeetri pikkune, läbides erinevaid ajaloolisi
paiku.
Võistlusel osalesid Kõrgema Sõjakooli kadettide võistkonnad, Kõrgema Sõjakooli vilistlastest koosnev Tagalapataljoni võistkond, Pioneeripataljoni, Kaitseliidu Tallinna maleva, Järva maleva, Sakala Malevkonna, Eesti Reservohvitseride Kogu ning Paikuse Politseikooli võistkonnad.
Kõrgema Sõjakooli sünniks loetakse 3. aprilli 1919.a., mil tollane
sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja
nr. 25, pannes aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile.