Suurbritannia diplomaadid ja kaitseväe esindajad asetasid täna hommikul Tallinna Sõjaväekalmistul pärjad Vabadussõjas Läänemerel Eesti vabaduse eest hukkunud Briti mereväelaste haudadele.
“Briti laevastiku jõudmine Tallinnasse 89 aastat tagasi võimaldab meil täna seista siin vaba ja õnnelikuna iseseisva Eesti riigi pinnal, mitte miski ei ühenda riike paremini kui koos võidetud vabadus,” ütles Suurbritannia suursaadik Eestis Peter Carter mälestustseremoonial. “Meie praegune koostöö toetub just nendele ajaloolistele sidemetele.”
“Eriti hästi on koostöö toiminud Briti ja Eesti mereväe vahel. Septembris andsime Eestile üle esimese kolmest miinijahtijast Admiral Cowan ning juba kevadel jõuab kohale teine mereväele mõeldud alus Sakala. Nende laevade kasutuselevõtt Eesti mereväes ja osalemine NATO kaitsekoostöös näitavad Eesti põhjalikku pühendumist õiglusele, vabadusele ning ühisele julgeolekule,” lisas suursaadik.
Mereväe ülema kaptenleitnant Igor Schvede sõnul jätkus Vabadussõjas alguse saanud koostöö kahe riigi vahel ka rahuaastatel. Eesti mereväeohvitseride koolitamisel oli just Suurbritannial väga oluline osa, samuti ehitati Suurbritannias Eesti merejõudude allveelaevad Kalev ja Lembit.
“Kõike seda võime öelda ka kaasajal. Oleme tänulikud Briti valitsusele ja merejõududele, kellega tihedas koostöös me moderniseerime oma miinitõrjelaevastikku,” ütles kaptenleitnant Igor Schvede.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku eskaader jõudis Tallinna reidile 12. detsembril 1918. aastal. See avaldas otsustavat mõju Vabadussõja käigule, sest demonstreeris välisriikide toetust Eesti võitlusele oma iseseisvuse eest.
Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mere- ja õhuväelast. Lisaks viieteistkümnele Briti meremehe hauale Tallinna Sõjaväekalmistul on Briti sõjaväelased Eestis maetud veel Naissaarele, Vaindloo saarele ja Kuressaarde.