Eestis kahepäevasel visiidil viibinud Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala ütles täna Kadriorus, et Eesti kaitseväe areng on olnud tohutu, eriti paistsid admiralile silma professionaalsed juhid.
“Eesti kaitseväe ohvitseride hulgas valitseb arengu vaimsus ja oskused selleks,” ütles admiral Kaskeala kindralstaabi kursused ja kõrgemate staabiohvitseride kursused lõpetanud ohvitseridele tunnistuse andmise tseremoonia järel. “Tänane tseremoonia on üheks näiteks Eesti ohvitseride heast arengust, mul oli väga suur au ja rõõm õnnitleda neid ohvitsere.”
Soome kaitseväe juhataja sõnul muudab Soome ümber Eesti kaitsestruktuuride abistamise projekti, 1996. aastal loodud nn. Viro-projekti. “Me näeme, et eesti kaitsevägi ei vaja enam tuge, vaid seisab ise,” ütles admiral Kaskeala. “Kahe riigi vahel hakkab toimima normaalne kahepoolne koostöö, mille raames hakkame vahetama kogemusi kontseptsioonide ja strateegiate üle.”
Admiral Kaskeala sõnul ootab Soome Balti riikide kaitse tugevnemist läbi loodetava tulevase NATO liikmelisuse.
Eestis kahepäevasel tutvumisvisiidil viibinud Soome kaitseväe juhataja kohtus Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsiga, tutvus Õhusuveräänsuskeskusega Ämaris ja Rahuoperatsioonide Keskusega Paldiskis.
Täna, 14. novembril osales admiral Kaskeala koos Eesti kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsiga tseremoonial, kus Vabariigi President Arnold Rüütel andis staabiohvitseride kursused ja kindralstaabi kursused lõpetanud Eesti kaitseväelastele üle kindralstaabi ohvitseri haridust tunnustavad akselbandid.
Soome kaitseväe juhataja kohtus ka peaminister Mart Laari ja kaitseminister Jüri Luigega ning tutvus tulevase Kaitsejõudude Peastaabi hoonega.
Eestist lahkus Soome kaitseväe juhataja admiral Juhani Kaskeala 14. novembri pärastlõunal.
55-aastane Pauli Juhani Kaskeala teenis enne 5. juunil 2001 Soome kaitseväe juhiks saamist Soome sõjalise esindajana Euroopa Liidu ja NATO juures. Admirali auastme sai Kaskeala 4. juunil 2001.
Soome-Eesti kahepoolsed kaitsealased suhted algasid 1992. aastal. Alates 1996.aastast olid suhted kui heakskiidetud valitsuse poliitika. Kahe riigi vahelise koostöö ohjamine on kätketud Eesti-Soome projekti (nn.Viro-projekti, loodud 1996), kus nõustajatena osalevad Soome reserv ohvitserid.
Soome abi juures on oluline osa koolitusel. Koolitust on antud Santahamina kadetikoolis, Lappeenranta allohvitseride koolis ja lühematel kursustel rohkem kui sajale Eesti ohvitserile ja allohvitserile. Eestlastele on võimaldatud ÜRO sõjaliste vaatlejate kursusi Niinisalos. Soomlased osalevad ka Eestis kõrgemate riigikaitsekursuste läbiviimisel.
Alates 1993.aastast on Eestis oma abi osutanud Soome reservohvitseridest vabatahtlikke, kelle seas on ka kõrge aukraadiga ohvitsere. Nende kontaktide alusel on loodud tihedamaid sidemeid Kaitseliidu malevate ja Soome maakaitse ning reservväelaste organisatsioonide vahel.
Soomlaste antav väljaõpe hõlmab veel õhuseire, ABK-kaitse, õhukaitse ja rannakaitse valdkondi.
Soome ohvitserid nõustavad Eesti kaitseväge operatiivplaneerimise, mobilisatsioonisüsteemi, sidesüsteemide, logistika, personaliplaneerimise, pioneeriteenistuse alal. Ekspertabi osutati kolmemõõtmelise õhuseireradari hanke protsessis.
Soome materiaalne abi on enamasti hõlmanud pruugitud sidevahendeid, päästevahendeid, riietust ja kaarte. Suurim tehniline abi on olnud kahe allveelaevade jahtija näol 1999.aastal.
Soome on olnud abiks suurtükigrupi loomisel ning on kinkinud Eestile 19 haubitsat ja läbi viinud vastava väljaõppe.
Polügoonide väljaarendamise takerdumise tõttu Eestis on 1999. aastast suurtükiväelaste kaudtule laskmine käinud Soome polügoonidel. Samas on soomlased olnud varmad Tapa keskpolügooni rajamisel nõu ja jõuga abiks olema.