Suurtükiväegrupp tähistab Tapal täna oma 85. aastapäeva.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts õnnitles oma pöördumises suurtükiväelasi aastapäeva puhul ning rõhutas, et Suurtükiväegruppi loodav kaitseväe olulisim väljaõppekeskus annab uued võimalused. “Teist sõltub, kuivõrd osav on relvastatud rahvas suurima tulejõuga relvade käsitsemisel ja koostöö teiste relvaliikidega,” seisab kaitseväe juhtaja tervituses.
Aastapäevaüritused algasid hommikul võistlustega ajateenijate ja kaaderkoosseisu vahel. Võisteldi simulaatoril laskmises, relva lahtivõtmises ja kokkupanemises aja peale, määrustike tundmises ja peeti omavaheline sõpruskohtumine korvpallis. Seoses aastapäeva tähistamisega olid väeosas külas Soome – Eesti projekti (nn. Viro projekti, loodud 1996) ohvitserid ja Soome Suurtükiväebrigaadi esindajad, kes on kaasa aidanud suurtükiväelaste koolituse arendamisel.
Neljapäeva õhtul korraldab Suurtükiväegrupi ülem kapten Rein Luhaväli vastuvõtu Palmse mõisas.
Suurtükiväegrupp asutati 16. jaanuaril 1918 ja taasasutati 20. märtsil 1998.
16. jaanuaril 1918. sai kindralstaabi alampolkovnik Andres Larka Ülemkomiteelt ettekirjutise sõita Haapsalu, asuda seal 1. Eesti suurtükiväe brigaadi ülema kohustesse ja alustada brigaadi formeerimist. 1940. aastal üksus likvideeriti ja varad anti üle Sõjamuuseumile. 1998. aastal kinkis Soome Vabariik Eestile 105-mm haubitsad. Eesti Vabariigi valitsuse korraldusega formeeriti 20. märtsist 1998 Lääne-Viru maakonnas Tapa sõjaväelinnakus paiknev Põhja Üksik-jalaväepataljon ümber Suurtükiväegrupiks. 20. märtsil 2001. kinkisid Tapa ja Narva linnavalitsused Suurtükiväegrupile väeosa lipu.
1. jaanuarist 2001 on Suurtükiväegrupi koosseisus Pioneerikool.