28.-30. aprillil korraldab Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegrupp kaitseväe keskpolügoonil lahinglaskmised 155-mm haubitsatest FH-70 A1.
“Lahinglaskmised on suurtükiväelaste väljaõppeprotsessi loomulik osa, teiselt poolt aitab laskmiste läbiviimine tõsta ajateenijate motivatsiooni ja selgitada väljaõppe eesmärke,” ütles Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegrupi ülema kohuseid täitev kapten Vahur Kütt. “Sõdurid saavad reaalselt proovida seda, mida nad on õppinud ja harjutanud.”
Lahinglaskmised viiakse läbi koordinaatmeetodil, st. sihtmärgid asuvad antud laskmistel relvadest umbes 8-9 km kaugusel.
Kokku osaleb kaheksast relvast koosneva tulepatarei laskmistel ligi 180 ajateenijat. Möödunud aasta juulis teenistust alustanud ajateenijate väljaõppeprotsess hakkab lõppema ning nad arvatakse mai kuu lõpus pärast kaitseväe suurõppust Kevadtorm 2007 reservi.
Varem on suurtükiväelased käinud lahinglaskmistel Soomes ning Ida-Virumaal Sirgala karjääris. Kaitseväe keskpolügoonil lastakse 155-mm haubitsatest esmakordselt.
Lisaks Tapa Väljaõppekeskusele valmistuvad õppuseks Kevadtorm 2007 ka kõik teised maaväe väljaõppekeskused.
155-mm haubits FH-70 A1
Paljude NATO riikide armeede relvastusse kuuluv 155-mm välihaubits FH-70 on Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia ühistoodang.
Suurtüki tavalise laskemoonaga saab tulistada mürsu kuni 24 km kaugusele, aktiiv-reaktiivmürskude lennukauguseks on kuni 30 km. Haubitsal on poolautomaatne lukk, mis võimaldab relvaga tulistada kuni kuus lasku minutis.
Haubits kaalub 9,6 tonni, mürsk kaalub 43,6 kg.
Haubitsa vedamiseks kasutatakse kolmesillalist 7-tonnise kandejõuga veoautot MAN, mille kastis on 8-liikmeline haubitsa meeskond ja üks lahingukomplekt laskemoona.
Relvasüsteemil on 50 hobujõuline abimootor, mille abil on võimalik lühidistantsidel sooritada manööverdusi.
Eesti hankis 155-mm haubitsad 2003. aastal.