20. märtsil pühitseti ja anti Suurtükiväegrupile üle väeosa lipp.
Suurtükiväegrupi lipu pühitses kaitseväe vanemkaplan peakaplani kohustes leitnant Taavi Laanepere hommikul kell 10 Narva kindluses, seejärel viidi lipp Suurtükiväegruppi Tapal ning maaväe staabiülema kohusetäitja kolonel Kuido-Uno Tiidolepp andis kell 14 alanud pidulikul tseremoonial väeosale lipu üle. Lipu annetajateks olid Narva ja Tapa linnavalitsused.
Oma Suurtükiväegrupile saadetud tervituses ütles kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts, et kuigi Eesti suurtükiväel on olnud asutamisest peale samapalju keerdkäike, kui Eesti Vabariigil, on suurtükiväelased ikka tagasi kokku tulnud ning seisnud südilt vaenlase vastu.
“Kui jalaväel on tagataskus Suutükiväegrupi tugev tuletoetus, võib olla üsna kindel, et vähemalt suurtükilasu ulatuses dikteerib lahinguväljal mängureegleid Eesti kaitsevägi,” ütles kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi tervituses.
Suurtükiväegrupi lipu väeosa küljel on mustal taustal väeosa embleem, mis kujutab vapikilbil ristatud kaht kahuritoru ning nende kohal kahurikuuli, millest lahvatab välja leek.
Praeguse Suurtükiväegrupi eelkäijaks oli 16. jaanuaril 1918 asutatud 1. Eesti Suurtükiväe Brigaad, mil alampolkovnik Andres Larka sõitis Ülemkomitee käsul Haapsallu ning võttis seal asunud vene suurtükiväebrigaadilt üle relvastuse ja varustuse. Saksa okupatsiooni ajal likvideerisid sakslased ajutiselt suurtükiväebrigaadi, kuid Vabadussõja alguseks formeeriti see taas. Suurtükiväelased võitlesid praktiliselt kõikidel Vabadussõja rinnetel.
28. oktoobril 1928 annetas Tallinna Naisühing tollasele 1. Diviisi Suurtükiväele lipu, mis hävis üksuse likvideerimise käigus 1940. aastal.
Suurtükiväegrupp taasformeeriti 20. märtsil 1998.