Staabi- ja teeninduspatarei ülema leitnant Janek Mõttuse oli ajaloos suurtükiväelaste vajadus kaitsepühaku järele teiste relvaliikidega võrreldes kõige suurem – keskaegsed suurtükid paigutati lahingus eesliinile, kus need sattusid esimestena vaenlase rünnaku alla.
„Muude relvaliikide kaitsepühakud olid mehed. Suurtükiväelased näitasid juba keskajal üles head maitset, valides oma kaitsepühakuks noore, kauni ja armastusväärse naise – Neitsi-Barbara,“ märkis Mõttus võistluse avasõnades.
Et võita kõigi suurtükiväelaste pühaku poolehoidu, võistlesid ajateenijad omavahel nii füüsilist tugevust, head huumorimeelt kui ka suurt teadmiste pagasit nõudnud aladel.
Pühaku lemmikuks saamiseks pidid sõdurid Barbara joonistama, tõestama mõttetöös, teatevõistlusel ja laengukonteineri hoidmisel oma nutikust, tugevust, kiirust ning osavust.
Võistluse võitja tiitli ning suurtükiväelaste pühaku suurimat poolehoidu pälvis seekord nooremallohvitseride kursuslaste teine rühm.