Pataljoni ülema kolonelleitnant Kaarel Mäesalu sõnul seisneb suurtükiväepataljoni identiteet selles, et kõik väeosa ajateenijad ja reservväelased tunnevad ennast kõige professionaalsemate suurtükiväelastena Eestis.
Kui 15 aastat tagasi suurtükiväegrupp Tapal taasasustati olid ajateenijate olmetingimused kesised ja relvastus alles lapsekingades. Kolonelleitnant Mäesalu, kes on varem ka suurtükiväe kooli ülemana teeninud, sõnul on pataljon viimase kümnendiga omandanud tugeva relva- ning transpordivõime.
„Järgmistel aastatel tuleks tõhustada väljaõppematerjale ja -protseduure ning koostööd jalaväeüksustega, et suurtükiväe võimekust paremini ära kasutada,“ ütles kolonelleitnant Mäesalu.
Traditsioonilist väljaõpet asendasid tähtpäeva puhul erinevad pidulikud ja sportlikud ettevõtmised, muuhulgas kiirmale, ragbi ja auto tõmbamise võistlused.
Ajateenija nooremseersant Madis Rebane kinnitas, et tähtpäeva tähistamine sellisel moel töötab meeskonnavaimu tõstmise eesmärgil hästi „On tunda ikka, et meeskonna hing on suurelt sees,“ ütles nooremseersant Rebane.
1998. aastal kinkis Soome Eestile 105mm haubitsad H61-37 ja Vabariigi Valitsuse korraldusega loodi 13. märtsil 1998 Põhja üksik-jalaväepataljoni baasil suurtükiväegrupp asukohaga Lääne-Viru maakonnas Tapa sõjaväelinnakus. Esimesed ajateenijad asusid suurtükiväepataljonis teenistusse 1998. aasta aprillis. 2003.-2004. aastal võeti suurtükiväegrupi relvastusse 155mm haubitsad FH-70.