Lahinglaskmised viidi läbi koordinaatmeetodil, ehk kaudtuld taganud relvameeskonnad sihtmärki ei näinud – sihtmärgi asukohta ning informatsiooni tule täpsuse kohta said relvade juures tegutsenud sõdurid arvutajatelt, kellele edastasid andmeid sihtmärgi lähedal paiknenud tulejuhid. Relvade positsioonid valmistasid ette mõõdistaja eriala omandavad ajateenijad.
Lahinglaskmiste eesmärgiks oli anda tulevastele nooremallohvitseridele reaalne kogemus nii meeskonna juhtumisel kui sihtmärkide tabamisel. „Et juhtida meeskonda, peab ülem teadma, mida iga tema alluv teeb ja tunneb. Peab oskama vigadele osutada ning hea töö eest sõdureid kiita,“ ütles tulevane relvameeskonna ülem õppur Valdo Fjodorov.
Suurtükiväepataljoni nooremallohvitseride eriala kursus lõpeb tuleval reedel, seejärel komplekteeritakse allüksusi ning tänased õppurid hakkavad juhtima ning juhendama reakoosseisu.