„Tänavu on juubeliaasta nii meil kui ka Eesti riigil, mistõttu otsustasime koos meelde tuletada meie ajalugu,“ ütles Suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. „Kuigi relvastus ja teadmised on aastatega palju arenenud, jäävad suurtükiväelasi motiveerima pataljoni esimese ülema, alampolkovnik Andres Larka sõnad: „Valitsegu suurtükiväeperes alati üks meel ja üks keel ning ärgu kunagi kustugu see vaim, mis tiivustas suurtükiväge võitlustes Narva all.“
Seminaril esinesid ettekannetega suurtükiväe eelkäijate – 1. Suurtükiväegrupi ja rannakaitseüksuste – ajaloost Toe Nõmm, Mati Õun ja kapten Feliks Roodvee. Oma mälestusi jagas II maailmasõja veteran, 20. diviisi suurtükiväe rügemendis võidelnud Endel Haas. Taasloodud suurtükiväepataljoni arengut tutvustasid Soome-Viro projekti eestvedaja kolonelleitnant erus Jouko Kivimäki, reservkapten Rein Luhaväli, kolonelleitnant Enno Mõts, major Viktor Kalnitski, reservmajor Vahur Kütt ning praegune pataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. Et arutelu jõuaks võimalikult paljude pataljoni liikmeteni, kutsuti seminarile osalema ka ajateenijatest allohvitserid.
Suurtükiväe ülesanne on toetada lahinguüksuste tegevust kaudtulega. Praegu teenib suurtükiväepataljonis 37 kaadrikaitseväelast ja üle 250 ajateenija. Suurtükiväepataljoni moodustamine algas 1917. aasta detsembris, kui Soomes koondusid 98 Eesti rahvusest suurtükiväelast, et sõita kodumaale. Vabadussõjas võitlesid 1. suurtükiväegrupi välipatareid peamiselt Narva, Tartu ja Viljandi suundadel. Pataljoni taasasuti 20. märtsil 1998. aastal, kui Põhja üksik-jalaväepataljon oli ümberformeeritud suurtükiväegrupiks Lääne-Viru maakonnas Tapa sõjaväelinnakus. Samal aastal kinkis Soome Vabariik Eestile 105mm haubitsad H61-37, aprillis alustasid Suurtükiväepataljonis teenistust esimesed ajateenijad. 20. märtsil 2001. aastal annetasid Tapa ja Narva linnavalitsused suurtükiväegrupile väeosa lipu.