Reedel, 16. jaanuaril tähistas diviisi suurtükiväerügement oma 108. aastapäeva piduliku rivistusega Tapa linnakus, parimate ergutamisega, liikursuurtükkidele K9 Kõu ja CAESAR nime andmisega ning traditsioonilise jalutuskäiguga pataljoni ajaloolises kodulinnas Rakveres.
Suurtükiväerügemendi ülema kolonel Marko Tomentšuki sõnul kinnitab sõda Ukrainas selgelt, et suurtükiväe tähtsus ei ole lahinguväljal kuhugi kadunud. Nagu ka 108 aastat tagasi tekitab vaenlasele suurema osa kaotustest kaudtuli.
„Täna on meil reservis tuhanded väljaõpetatud suurtükiväelased, kes on valmis kutse peale viivitamatult kohale tulema ja Eestit kaitsma. Eesti rahvas on usaldanud meie kätte ka kõige kaasaegsemad relvasüsteemid, millega on võimalik vastast tabada ja hävitada ka sadade kilomeetrite kauguselt,“ ütles suurtükiväerügemendi ülem kolonel Tomentšuk „Suurtükiväerügemendi ülesanne on valmistada oma koosseis ette neid relvasüsteeme professionaalselt käsitlema ning vajaduse korral ka vastast nendega tõrjuma, et tagada Eesti riigi püsimine. Rügemendi aastapäeva puhul soovin suurtükiväe perele kuiva püssirohtu, visadust, sihikindlust ja täpset tuld.“
Tänasel pidulikul rivistusel said omale nimed kaks lahinguvälja jumalannat, liikursuurtükid K9 Kõu ja CAESAR. Traditsioonide kohaselt panevad suurtükiväelased oma kaitsepühakut Püha Barbarat austades liikursuurtükkidele pataljoni arengu jaoks tähtsate inimeste või nende poolt valitud naisenimed. Nii sai CAESAR endale nime CAESARi projekti kaitseväe poolse eestvedaja kolonelleitnant Rauno Viitmani tütre Simona järgi ning K9 Kõu ristiemaks valiti rügemendi staabi allohvitser veebel Aire Kivilo. Tänase ristimistseremoonia läbinud liikursuurtükke saab uudistada 24. veebruaril Vabariigi aastapäevale pühendatud paraadil Tallinnas.
Pärast rivistust suundus pea 160 suurtükiväelast Rakverre, et jagada oma pidupäeva ajaloolise kodulinna elanike ja külalistega.
Rakveres tervitasid kaitseväelasi sajad lasteaialapsed, kooliõpilased ja linnaelanikud, kelle nimel õnnitles suurtükiväelasi Rakvere linnavalitsuse ees volikogu esimees Mihkel Juhkami.
„Rakvere raudteejaamast algas kunagi suurtükiväelaste teekond Vabadussõja esimesse lahingusse. Kui esivanemad võitlesid meile oma iseseisva riigi, siis tänased kaitseväelased on kinnituseks, et Eesti on kaitstud ja jääb vabaks. Elagu suurtükivägi ja elagu Eesti,“ ütles Juhkami.
Andmaks au Vabadussõjas võidelnutele ja langenutele asetasid suurtükiväelased pärgi Vabadussõja mälestussamba monumendile ja kapten Jaan Tõnissoni viimsele rahupaigale.
Suurtükiväepataljoni asutamiskuupäevaks loetakse 16. jaanuari 1918, kui Eesti sõjaväelaste ülemkomitee ettekirjutisega anti korraldus alustada Eesti 1. suurtükiväebrigaadi formeerimist.
