Matusetalitus viidi läbi Tallinnas Metsakalmistu kabelis, kus kõigil soovijail avanes võimalus lahkunuga hüvasti jätta. Lahkunu sängitati Metsakalmistu vabadusvõitlejate rahulasse. Matusetalituse viisid läbi kaitseväe kaplanid, välja pandi ka auvahtkond ning kaitseväe orkester. Lahkunu hauale asetati pärjad lähedaste ning kaitseväe esindajate poolt.
„Mereväekapten Leiti elu oli täis väljakutseid. Ta ütles, et mereväe ülemana ametisse astumine andis ta elule täiesti uue mõtte. Mereväekapten Leit oli koolitatud ja tark mees, kes väärtustas haridust. Teenistuses oldud ajaga jõudis ta Eesti ja mereväe jaoks teha palju,“ ütles mereväe ülem kaptenleitnant Jüri Saska oma järelhüüdes. „Leiti ajal pandi alus ka mereväe rahvusvahelisele koostööle. Leit jätkas aktiivset kaasamõtlemist merendusküsimustes ka pärast erru minemist. Jääme mereväekapten Roland Leiti meenutama heade mälestustega.“
Mereväekapten Roland Leit (13.11.1928-27.01.2017) teenis Eesti taasiseseisvumise järel loodud mereväe esimese ülemana perioodil 01. veebruar 1994 – 21. juuni 1998. Asudes 1994. aastal teenistusse mereväe ülemana, sai tema ülesandeks ja suurimaks väljakutseks mereväe üles töötamine. Alguspunktis polnud mereväel organisatsiooni, personali, sadamat, laevu ega ressursse. Nelja aastaga loodi mereväe struktuur ja sadam koos toetavate funktsioonidega. Algas mereväe ajateenijate, allohvitseride ja ohvitseride väljaõpe, saadi esimesed laevad ning pandi alus rahvusvahelisele koostööle Läti, Leedu, Soome, Rootsi kui ka NATO riikidega.
Roland Leit jätkas kaitseväkke teenistusse astudes pere traditsiooni. Tema isa oli allohvitser, asudes 1929. aastal teenima Petseris asuvasse 7. rügemendi 4. pataljoni. 1939. aastal Vene baaside sissetoomisega Eestisse lõpetati 7. rügemendi tegevus ning Leiti isa asus teenima Võrru, kolides sinna kogu perega. 1945. aastal alustas Roland Leit koos 15 kaasõppuriga teadmiste omandamist Merekoolis laevajuhtimise eriala I lennus, mille ta lõpetas cum laude.
Enne mereväe ülemaks saamist oli Roland Leit oli tegelenud merendusega juba 45 aastat. Eesti taasiseseisvumise eel oli ta juhenduskapten Eesti Riiklikus Merelaevanduses, kus ta õpetas välja nooremaid kapteneid. Varasemalt oli ta olnud laevadel nii madrus, tüürimees kui ka kapten. Ta oli sõitnud merd nii Põhja–Jäämerel, Aafrikas kui Lõuna–Ameerikas.