Eile hilisõhtul moodustas 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon Kevadtormi õppelahingute eesliinist vaid mõne kilomeetri kaugusele jaotuspunkti, et taastada võitlevate üksuste lahinguvõime.
Kui tagalapataljon, nagu nimigi ütleb, asub lahingualalt eemal, siis lahinguvõime hoidmiseks on üksus valmis tellimisel vajalikku varustust võitlevatele üksustele lähemale tooma.
„Üksuselt tuleb sisend, kui palju ja mida neil vaja oleks, meie komplekteerime vajalikud kogused, koormame alused autodele, kinnitame ning saadame jaotuspunkti luure-ettevalmistus grupi välja,“ kirjeldas seersant Kaidi Peterkop protsessi, mis eelneb kauba väljastamisele. „Kui ala on ohutu, anname üksustele teada, mis ajaaknas nad tulla saavad, püstitame sinna jaotuspunkti ning jääme ootele.“
Eile täitis kaitseväe akadeemia vanemallohvitseri põhikursuse õppur seersant Peterkop, kes läbib Kevadtormil kursusepraktikat tagalapataljoni varustuse rühmas, jaotuspunkti ülema ülesandeid. „Täna näiteks oleme valmis tagama vajalikud vahendid neljale üksusele. Ilma tagalapataljoni toetuseta ei saa üksus sõdida – kõht on tühi, telk on külm ning laskemoon otsas,“ ütles ta.
Esimene klient, kes jaotuspunkti oma varusid täiendama tuli, oli Scoutspataljon. „Võtame toitu ja laskemoona. Küttepuid on meil piisavalt, eriti kui arvestada, et vaevalt me telkides magamist endale lubada saame,“ ütles veebel Erki Õim. „Kauaks laskemoona jätkub sõltub lahingute intensiivsusest, aga kui on näha, et kogust on vaja täiendada, läheb uus taotlus teele ning vastasel ei tasu loota, et scoutside relvad vaikima jäävad.“
Igapäevaselt on tagalapataljoni ülesandeks õpetada ajateenijaid sõjaaja ülesannete täitmiseks ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Üksus toetab aasta läbi 1. jalaväebrigaadi staapi, kaheksat pataljoni ja kolme üksikkompaniid.
